Lehttaigna ampsud

Kui ma aastaid tagasi uurisin mida inimesed siit leida tahaks küsiti ka retsepte. Ma häbenesin nurgataha, sest tegelikult ju midagi uut ei olnudki, kuni siiani.

Sügisüllatus

pärmi-lehttaigen
Suhkur
Või
Õun
Pirn
Rosinaid või muid kuivatatud puuvilju, marju
Aprikoose, kirsse, virsikut, mandariini või mis iganes pähe tuleb ja kuumutust kannatab.

Lehttaigen panna sulama.
Rosinad ja muu kuivatatud kraam likku.
Või sooja.
Puuviljad koorida.
Õunad ja muu kauem küpsemist vajav kraam pisikeseks lõigata.

Poole kilose jagamisest pole ma aru saanud kuidas on parem lõigata. Kiloses pakis olevate lehtedega on nii, et ühest lehest saab kaks üllatust.*
Katad taigna sulanud võikihiga
Puistad üle suhkruga
Lisad puuviljatükid ja kuivatatud kraami.
Veel natuke suhkrut, oleneb happelisusest.
Nagunii unustasid või külmikust sulama võtta, nii, et lõika üks mehine tükike puuviljade peale, küll ta ahjus ära sulab.
Näpi kinni
Ahju
Valmis

Et peokülalistel põnevam oleks võid ühe sisuga täita nt 2-4 üllatust, et siis kõigil oleks päriselt üllatus mis maitsed neid tabama saavad.

Tosina rosina momo**

Eesti rahvakultuuris esineb müstiline rosinasai milles on rosinaid, nii, et mustab! Lähed poodi, on mingid 10 rosinaga kakukäkid. Pätsirosinasaiad ja rosinakringlid on natukene etemad.
Lubage ma esitlen – rosinaid, nii, et mustab!

pärmi-lehttaigen
Rosinad
Suhkur
Või

Võite ju öelda, et see on sama mis sügisüllatus, aga lehttaigent kulub poole vähem. Ehk saiakesed tulevad väiksemad. Ma pole proovinud, aga ma kahtlustan, et rosina raskuse all võivad suuremad laiali vajuda.

Paned rosinad likku. Hästi oluline.
Katad lehttaigne võiga, kui lehttaignas on juba või sees, siis katad ikkagi, me ei ole siia paastuma tulnud.
Raputad üle suhkruga. Kui võtta murdest murdeni (500g pakk)suurus, siis sellest saab 3 momo ja selle peale läheb üks teelusikatäis, selline keskmine üldse mitte kuhjaga, suhkrut.
Lõika kohe suurus valmis, aseta iga ruudu keskele nii palju rosinaid kui mahub (unustasid või sulama panna, siis pista tükk rosinatele otsa).
Keerutad taigna kinni, lükkad ahju ja veerand tunni pärast on maailma parimad tosina rosina momod valmis.

*täna poes sain aru, et poolekilosed tulevad rullis ja kilone oli lehtedena. Samas siin Eesti Pagari kilost pakki ei müüda.
**momod on Tiibeti pelmeenid. Mina keerutan lehttaigna momode moodi kokku. Momo kõlab ka paremini kui mingi pelmeen või saiake.

Advertisements

Kehalisest kasvatusest

Miks meie noored küll ülekaalulised on ja sporti teha ei taha? Muidugi tehakse ka, staadionid, trennid noori täis ju ja võrreldes minu kooliajaga ikka väga palju sportlikumalt. Minu ajal, ma ei teagi. Põhikooli ajal ei teinud keegi trenni, keskkooli ajal käis üks tüdruk jooksmas. Algkoolis oli korraks ka iluvõimlemine popp, noh, et aasta lõpuks saavad kõik spagaati teha.

Minu kehalise kasvatuse õpetajad olid tagasivaadates ägedad. Ühes koolis oli neid kaks, üks sisetundideks, teine õue. Viimases käisin suurima heameelega. Suures plaanis ma siiski, oh et, ma ei teagi. Teises jälle lõpuks kui ennast orienteerumisele pühendasin oli ju ka kõik väga hästi.

Nüüd keegi avastas, et rahvastepall on kooli vägivalda õhutav mäng. Mitte rohkem kui jooksmine, jalgpall, korvpall ja ükskõik mis muu kehalise kasvatuse tunnist. Kas teile siis polegi korvpallis palliga täiest jõust kõhtu rammitud? Rahvastepallis nii ei saa, seal peal viskama hästi kõvasti. Kas teile pole jalkatunnis jalga taha pandud ja siis teine kohe oma jalgadega su näkku-kõhtu-selga “komistanud”?

Mul kehakuju ei olnud juba siis kuigi dressisõbralik, oma kurvide ja ideaalse liivakellakujuga tuli mul osta 2 numbrit suuremaid pükse. Teksadega pole hullu aga teate kui kole jääb dressipüks kui ese on vööst 2 numbrit suurem ja te selle lihtsalt paelast kinni tõmbate? Kas te mäletate 5 klaasi kriitikameelt?

*****

Mina paneksin ette kehalise kasvatuse reformi.

Kehaline kasvatus ei tohi olla ainult sporditund kus lapsed võimalikult kõvasti igasugust kehalist liigutamist põlastama hakkavad. Loomulikult tuleks seal võimelda, suusatada, joosta ja palli mängida. Nagu, kui paljud meist on kõhulihaseid-kükke valesti teinud? Miks pressida massile kui õpetaja võikski iga õpilase puhul veenduda, et too teeb harjutust õigesti ja seni korrigeerida kuni saab?

Meil hinnati kehalist kasvatust. Jabur, eksole? Hinnata saaks valmisolekut tunnis kaasa teha. Natukene saab hinnata ka võimekust. Kui ikka kogu aeg hüppad 3 meetritja täna ainult 2,5, siis laseb õpilane üle või tal on kehv päev. Kas kehva päeva eest tohib halva hindega karistada?

Kehaline kasvatus, tund kus saaksime teada oma keha kohta. Näiteks
miks tervislikult toituda?
Kuidas ennast kaitsta.
Kuidas anda esmaabi.
Kuidas päästa.
Miks in eraldi terviseõpwtus ja kehaline kasvatus kui see saak, võiks ja peaks olema sa tund?

Kehkas nähakse seda ühte kohta kus lapsed (kasvõi sunniviisiliselt) liigutavad, kuigi see on parim koht panna lapsed liikumist armastama. Kumb on olulisem?
Panna on vale sõna, sest eelkooliealistel üldiselt pole liigutamisega probleemi. Nad liigutavad rõõmuga.

****

Võib olla aga ongi see üks kehalise kasvatuse viise. Füüsiliselt tehakse käte ja jalgadega selgeks, et kui sa ikka ei jookse piisavalt kiiresti, siis …. ata-ata-ata. Ja sportlikumad võivad sulle loomulikult karistamatult palliga kõhtu lennata andes mõista sinu ebapiisavust ühiakonda sobitumisel.

Mida teha plastist?

Lubasin siin uhkelt ka oma nõu anda. Ma ei ole radikaalne ainult loodusliku toetaja, sest plasti on üle ja kui teha kõik ainult looduslikust siis ei jätkuks ju ikka. Arvestdes hirmu kõrbestumise ees võiks ju Sahara klaasiks muuta? Klaas kui uus plast? Ma ei tea..
Plastist loobumine, kuhu imet sa selle paned? Pole otstarbekas. Plastist loobumine ei peata kliimasoojenemist. Seda viimast ei peata mitte miski. HAARP huugab täie hooga ja see tegelikult teeb kõik halvemaks. Idee on, et võimalikult vähe toodetaks juurde uut plasti ja võimalikult palju ära kasutada olemasolev.

Mida EI TOHI plastist toota
1. Toidunõusid, karpe. Kõike mis puutub kokku toiduga.
2. Külmutuskarpe, toidukilesid jms.
3. Hügieenitarbeid ja kosmeetikat. Ei sädelusele küünelakis.
4. Toiduainetööstuse pakendeid.
5. Pakendeid.(mõne erandiga. Ka mina saan aru, et mõnda eriti tehnoloogilist vidinat ei saa transportida õhus ja mullikile päästab päeva)
6. Mänguasju. (Samas ma ei kujuta ette millest nt legosid tootma hakata ja keegi ei vii neid ka päriselt kastide kaupa prügimäele, siis miks mitte toota legosid ikkagi plastist?)
7. Rõivaid.
8. Kasvuhooneid. No kes mõtles välja kilekasvuhooned??? Ka siin on teatavad mööndused. Naabritel pudises iga aasta klaaspaneele kasvuhoonekatuselt. Vahetasid katuseklaasi spetsiaalse plastkatuse vastu, plasti mitte kile, ja elu nagu lill.

Mida toota plastist:
1. Maja osi, stepslid, juhtmed, tuulutussüsteemid (mitte aknaid, akende jaoks on puit ja klaas ja aknaluugid) ja kõik nrrd vigurid millest mul aimugi pole aga mis seisavad omakohal aastakümneid ka kedagi segamatta.
2. Eletroonikaesemed, korpused. Lambid, röstrid, tihendid jne jne. Veekeedukannud, kuna puutuvad kokku veega peavad olema metallist.
3. Mööbel. Mitte kõik, aga midagi kannatab ju teha ikka. Parema vastupidavuse huvides peab plast olema täis, mitte tühi.
4.seebikarbid, kammid, hambaharjatopsid ja muu pärandatav pudu. Seebikarp peab õige kasutamise juures vastu ka lapselapselapsed ja vb mõned veel, miks seda siis vahetada??
5. Kastid, ämbrid sest need on kergemad kui puit.
6. Ma olen kuulnud, et taaskasutuse huvides tehakse ka osa teedest plastist. See lahendaks prügisaarte probleemi. Ahh, et siis on plastteed? Mis see tökat mis sinna täna maha aetakse targem on. Tõsi, tänane teeb nätsukummina kasutades hambad lumivalgeks.
7. Küte. Ok, mingi vend Hiinast rääkis kuidas ta saab plastist kütust. Aga egas seda lahendust ei taha keegi, sest haid ja sheigid. Teate, et Eestil on ka naftat ja kalliskive, fosforiidist ja muldmetallidest ning võimsast rauamaardlast rääkimata? Venemaa tahab Ida-Virumaad just selle raua pärast.

Muus osas on küsimus väga lihtne. Kas tootjad on valmis umbes eile tootmist muutma? Aga tarbjad, kas teil ikka on vannituba uuendades uut seebikarpi vaja, sest vana ju käib küll, lihtsalt värv tüütab?

Kas mobiilidele äppide tootjad ei võiks ka vanematele mudelitele tarkvara uuendada. See on võimalik, seda mitte tehes lihtsalt sunnitakse inimesi rohkem tarbima ja jutt, et see või too on tsipakse loodussõbralikum sest peab 8 tundi kauem vastu on lihtsalt pullshit. Mu eelmine nuppudega telefon pidas väga hästi vastu, lihtsalt iga asja peale pani lõugama, et “teie telliskivi on selline utiil, et igasugu lisade tegu lõpetati 5 aastat tagasi ära”. Miks? Kui ma olin kogu aeg netis pidas aku vastu 2-3 päeva. Praegu laen ma iga päev. (See kingiti)

Ohh, ma nägin videot. Hiinamaalt saab osta sellise karbi kus sees on üllatusmunad, iga üllatusmuna on pakendatud eraldi kilesse ja iga sees on eraldi osa. Eraldi keha, käed, jalad, kleit, aksessuaarid, juuksed kokku saab siis ühe nuku…. ÜHE NUKU! See pole veel kõik. On toodetud ja kaubaks ikka ei lähe viiakse ka uued asjad otse prügimäele, sest nii on odavam, pole vaja lisaladu rentida, et ehk kunagi lähevad.

See peab muutuma. See tapab.

Kas muutumine aitaks kliima soojenemise vastu? Tõenäoliselt mitte. Kuid see aitaks säästa mõne vaala ja linnupoja elu kes täna plastisurma surevad. Nende nimel ju võib muutuda? Natukene?

P.S. just lugesin, et ookeanipuhastus mehhanismid saadi korralikult tööle.

Teaduse poolt röövitud maagia

Leidsin end eile küsimas

“Mis on minu tänase maagiliseim hetk?”

See oli kui suured tormipilved sõudsid üle taeva ja nende kohal siras helesinine taevas. Pilvetupsude valged mütsid särasid nagu mäed Päikesekiirtele vastu.

Öösel kuulasin sosistajaid. Ma tiinekana kogu aeg kuulasin muusikat, nüüd olen ma vana inimene. Või kas olen? Varateismelisena sai raadiot kuulatud, hiljem tuli valitud lektüür, mis on ju ka nüüd. Ma sain aru, et kuskil kosmeetikus-juuksuris-massaazis mind taustaheli, ükskõik kui hästi valitud, häirib. Sosistajad ei kasuta taustaheli. Nüüdseks kasutavad nad juba helikindlaid ruume ja kunstvalgustust. Mis häirib mind ka. Sinna, kunstmüra ja kunstvaikuse maailma, on kadunud vaikuse maagia.

Tagasi algusesse. Tänase maagiliseim hetk oli vikerkaar. Vikerkaare kohal kõrgus sügavhall vihmapilv, selle all pilvitu taevas. Ma mõtlesin. Näe, seal aajab vihma, seal paistab Päike, see on optika ja kogu maagia.

Samas ma ei tea, KUIDAS täpselt vikerkaar tekib, miks me näeme nagu me näeme (HOIA OMA TEADMINE ENDALE, MIND EI HUVITA. POINT ON MUJAL!), ehk on seal veel värve mida me ei näe. Võib olla käib see samamoodi kui Päikeselisel päeval poolkinniste silmade vahelt õhku vaadates on näha vikerkasrevärvilisi Päikese kiiri. Ilmselt. Kahjuks jäi nägemata vikerkaare kadumine, see juhtus äkki, minutiga. Ikka siis kui ma korraks teised toas käisin.

Põhjendamatu enesekriitika

Kes on lugenud, siis “Saksapreili armuloo” panin ma kirja oma 10 aastat tagasi, võib olla kaheksa.
Kes pole lugenud siis lehekülje lõpus, allservas kusagil, kus on blogroll ja kalender on võimalik valida ka loomingut. Esiti tuleb “Virmaliste teel” algus ja siis saksapreili loo lõpp ja kunagi ka algus. Ülevalt ribast loomingut valides jõuate mujale, sinna, kus mu artiklid kirjas on. Lugu kuulub ajaloolise fantastika rubriiki, et mitte öelda selle kohta pläma.

Miks ma sellest räägin. Teist sügist tunnen kihelust, et läheks kusagile ja räägiks Eesti rahvakultuuri tähtpäevadest. Santijooksmise kombest näiteks. Ja siis mõtlen, et never mind, teised on sama asja õppinud ja oma kümme aastat uurinud … saate aru, mina ise olen ka neid asju oma kümme aastat uurinud!!! Selle sama saksapreili loo tarbeks lugesin ma vähemalt läbi Ülo Tedre “Eesti pulm” ja Ingrid Rüütli ühe pulma teksti vist Muhu kommete kohta? Viimases võin eksida, igastahes oli tegemist saare kommetega. Vähemalt, aga ilmselt mõnedki veel.

Tõsi ta on, et mõnele hard core rahvakultuuri tundjale ei tahaks ma midagi jutustada. Tõde on aga ka see, et ma näiteks Mall Hiiemäed ei tunneks ilmselt enne ära kui ta mu nina all on ja seda ka ütleb. Minu nägudemälu ja pildi järgi äratundmisvõime on üsna null.

Täna nägin Fenno-Ugria reklaami. Kuidas ma nad unustada võisin??? Selliseid tegijaid, klubisid, etnograafe ja folkloriste on pool Eestit täis. Ja ma ei tee, sest mind ei vajata.

See on see üks mõte mida ma olen oma keelel veeretanud. Eestimaine ja oma.
“Kui sa pole number üks oled sa mitte keegi!”
Tuleb tuttav ette? Kui ikka kuldmedalit koju ei too oled rahvast petnud. Ma olen endale mõtestanud, et viies ja vahest ka kümnes koht on väga uhked. Kiitnud, promond. Ja miski väga väga sügaval ei usu. Kui sa pole parim siis ära tee. Aeg ajalt, kui ma end ülearu enesekindlana tunnen ja sõbrad veidi sleppis veavad, luban ma enesele ka mitte parim olemist. Mingist hetkest saab edasi minna ainult tehes. Kui ma ei tee, sest teised on paremad, siis ei jäägi muud üle kui midagi uut otsida. Mõnes kohas ma ei taha “uut asja”.

Siis on veel need asjad milleta pole elu. ma ju hingan ja söön ka ja neis ma ei ole kõige parem.

Ma natukene kadestan inimesi, kes olenemata oma oskuste tasemest ikkagi teevad. Raha eest, publikule. Vahest juhtub, et on nemadki edukad.

Paljud kellel on oma firma pole elus selle tegemist õppinud. Ma vist isegi ei jää selle taha. Firma oma eksistensina võib ka mitte midagi luua, see lihtsalt on. Spetsialistid selle sees loovad.

***
Küsi ja sulle vastatakse. Ma kirjutan siin kõike mitu päeva. Nõndaks, halasin siis seda ka ilma mööda ringi ja tuli vastus.

Vaheta vaatenurka. Vahetus andis ideaalse idee miks see mis ma teha tahan on äge.

Ma panen kogu selle jura üles, sest see natukene näitab kasvamist. Lihtsalt lahendust umbes miljonile probleemile.

Ajastu helisev muusika

Igal ajal on oma heli ja aastaaeg ja lõhn ja ikka ajan ma neid aeg alt segamini.

See formuleering tuli kui jalutasin sadamas. Uusehitised kõrvu lagunevate tühjade taludega. Just niisama õudne. Ja nende laul ning lugu oli erinev.

Ma läksin sinna näitust vaatama. Näitust mida me ei leidnudki, ega näinud. Selline koht nagu Pärnu Kolledž ei lase mind sisse, ei oota, ei huvitu. See idee väänab ning tapab ja minulgi pole huvi.

Ajastu lapsed kannavad ajastu meloodiat. Ja iga maailm kõlab isemoodi. Ma siiani otsin seda kohta kus kõlavad Olav Ehala viisid.

Meie ajal ei ole veel kõla, on vaid sahin. Samasugune nagu kunagi oli telekal kui programm läbi sai. Tänapäeval muidugi ei saa enam midagi läbi. Isegi 90ndatel oli oma meloodia, oma maffiaajastu rockpopilik vaib…

Nüüd on vaid sahin.

Kas me ikkagi otsime lahendusi?

See mõte, kliimamuutusstreik, on natukene vale. Elaks me hetkel jääaja lõpus ja jääkilp hakkaks sulama, siis me ju ka nutaksime, eksole? Et kliimamuutus. Streik plasti vastu või prügisaarte vastu või Aafrika põlevate prügimägede vastu oleks otsesem. Mina ei usu kliimasoojenemist. Kunagi oli Gröönimaa roheline olnud ja viinamarjaväljad Inglismaal. Kunagi mindi üle mandrisilla Euraasiast Ameerikasse. Ka siis pidi see olema roheline. Silda on vaja siis kui jala üle ei saa.

Kliimastreigi nimetusega õhutatakse vaenu kahe leeri vahel. Uskujate ja mitteuskujate. Plasti- või prügistreigi puhul oleks sõnum otsesem ja vaenuleere poleks.

“Stop global warming” vs “stop plastpollution” on kaks väga erinevat nõuet. Väga erineva realiseerimisvõimalusega. Ja kuigi esimene peidab endas lisaks paljule muule ka teist siis me teame küll neid poliitikuid ja ärimehi.
“Stop nafta” kuuluks muidugi fantaasiaklassikasse.

Las lapsed streigivad. See on ju ka nagu kool. Praktika vabas õhus.

Plastiprobleemi lahendab AINULT süsteemimuutus. Ehk kui kõik ahned rahahaid võtaks korra aja maha ja oleks nõus tagasi ajalehe kui pakendi juurde minema. Kas on? Nope, plastist on odavaim toota, teate küll, sellest naftast mis hindade ja juttude järgi juba 20 aasta eest kohe otsa saama hakkas.

Mul on tegelt tarkadele 2 küsimust.
Ütleme, see taaskasutatav riidekott(mulle 1 sünnaks kingiti, a too on küll ikka mingist plastriidest), kuhu te kodus prügi panete? Mul pole plahvatave kilekottide probleemi olnud. Aastas läheb vist mingi 4-5 tükki katki. Ostate biolagunevad prügikotid? Aga kuhu te sorteeritud plasti panete? Biolagunev on sinna ju natukene …. vale? Või valate prügi otse prügikasti?

Teine küsimus. See va prügipesu. Kas kogu jama juures, kus üksiktarbja on liivakübe kõrbes, on mõistlik plastprügi pesuks joogikõlbulikku põhjavett tarvitada? See on rohkem nagu põhjavee raiskamine, kui planeedi plastisurmast päästmine.Suurkorporatiivsed liivaluited Hiinamaal lasevad ju kõik otse ojja…. kui ka terve Eesti nühiks poleks me enam kui peotäis liiva. Ja põhjavesi muudkui kulinal väheneks…

Mul on plaanis plasti kaitseks ka üks jutuke teha, ma lihtsalt mainin.

Tasude aeg

Esmaspäeval on sügisene pööripäev. Tasude aeg, lõikus. Lõikusest saab osa igaüks. Vaadatakse valminud põldu sirp osavalt lõikevalmis ja teatakse, keegi ei jää ilma.

A mida külvasid? Mihklipäev läheneb kuulutades saabuvat esivanemate armeed. Aga kes tulevad?

Ma ei ütle, et esivanemad ei tuleks. Kindlasti tulevad. Minu peres on esivanematekultus ja austamine alati au sees olnud. Kes vigiseb, selgi nagu kõigel siin ilmas on omad võlud. Lihtsalt, tuleb veel, VEEL, lisaks mälestustele ja kinnijäänutele ja larvidele kohe igasuguseid tuleb.

Aga ikkagi. Mida külvasid? Karma on alati lahke, erakordselt lahke on ta sügiseti, tuleb nagu tõeline jõuluvana kingikott selgas. Võib olla need jõulukingid mis detsembris tulevad on lohutuskingid kaaskodanikelt eriti mitte midagi teinutele ja neile kes sitta korda saatsid.

Ma üritan siin ühte mängu mängida. Too käib nii. Mis kink su kallimale meeldiks? Aga mida kingiksid mõeldes tema viimasele aastale?

Enne kui põllule tormad meenuta mida külvasid. Kui pole porgandit külvand pole sinu porgandid. Lihtne. Võib olla külvasid nõgeseid ja saad nendega terve pere terveks ravida ja riidedki selga. Võib olla külvasid maasikaid, see on ju raud ja flirt ja shokolaad-shampus-jäätis. Ja kui külvasid sitta ja saad füüsika või keemia või eesti keele praktilise töövihiku siis areng pole kunagi kellelegi liiga teinud.

Julged teha, julge vastutada. Tahad karma eest ära joosta, jäta tegematta. Oled arengus nii noobel, et lagi käes? Mis siin teed? Marss, marss galaktikaid looma ja elukõlbulikke planeete ja muu tootev töö. Loomulikult pole nii toredatel vaja tasude üle mõelda, kõik on vesi nende veskile.

Ilusat sügispööri.

Sügise imed

Nägin eile kirjut liblikat ja kollast ka.

Nägin Päikese ümber vikerkaarevärvilist halo.

Maasikad veel kannavad, iga päev saab mõne. Vaarikaid saab peotäie kaupa.

Siilid käivad söömas.

Mul on akna taga ämblik nii suureks kasvanud, et ükspäev avastasin end mõttelt. Kui sellise voodist leiaksin oleks veits nagu hirmus küll.

Olen näinud seda sama ämblikku putukaid sisse mässimas ja tipuna kõigest mesilast nahka pistmas.

Loki tõus

Lux Expressiga on hea sõita. Hind on kallim, aga kino on seda väärt. Vaatasin Õigluse Liigat ja mõtlesin terve filmi miks nad Lokit Steppenwolfiks nimetavad??

Film oli äge ja sinna see jäigi. Kuniks

Kohtasin teist tüüpi kes rääkis Luciferist ja ma sain aru, et vennal, luciferil siis, pole jõudu. Kuidagi on nii, et neil vanadel suurtel asjadel pole jõudu, nad on vajunud nagu Titanicud kreeni ja upuvad. Pidu ja pillerkaar käib aga pardal edasi.

Ajastuvahetuse meeleoludest aetuna oodatake antikristust ja Kalit. Mis see Kalijuga siis on? Kosmosevallutus? Kosmosest vallutus? Sel määral Maa solkimine, et vajame ka siin gaasimaski ja meist saavadki tulnukad … see viimane oleks muutumatus ja säilitumine. Tšernobõlist inimesed evakueerusid, loodus ja loomad kohanesid.

Hetkel kardetakse, et ilusad ettevalmistused antikristuse Kali saabumiseks lähevad vist luhta ja tuleb hoopis Loki.

Lokil, vaadake, on jõudu ja Lokit kardetakse. Kardetakse, et plaani asemel tuleb midagi uut, oodatu asemel keegi teine.