Artikkel 11 ja 13 tehtigi teoks

Eelmine nädal võeti antud artiklid vastu. Lugege SIIT. Ma olen kaks päeva igale poole kirjutanud lihtsalt selle pärast, et kui suvel sellest juttu oli, siis oli kisa tähtedeni aga nüüd pole nupukestki. Delfisse ma muidugi ei kirjutanud, mingid inimesed saavad palka selle eest, et seal kirjutada. Kirjutasin, et isiklikust positsioonist aru saada. Kõigile, kes sellest midagi teadma peaks. Kaks on vastanud ja öelnud, et nad ei tegele sellega, kuigi mta saab seda sodi veel süle ja seljaga lahmida.

Ma olen tänaseks teinud oma peas mingisuguse uue lähenemise ja plaani, et mismoodi edasi. Mis tähendab, et tegelikult mul on vaja seda siin ikkagi edasi pushida. Siis saab. Mul on sellest pushimisest kopp ees. Nagu N’il sellest, et ma muudkui nokin ja nokin millegi kallal ja siis lihtsalt keegi kuseb mulle suure kaarega krae vahele. Anna või alla ja minegi otsast küürima-küürima ja mingile kellast kellani orjatööle kus iga haiguslehe peale kurjalt vaadatakse. Haigusleht aga tuleb valust valuni. Seekord siis niiviisi.

Suurim küsimus on, kellele seda vaja on ja kuidas isiklikke kulusid kontrolli all hoida? Kuidas hoida see niiviisi tulus, et ma lihtsalt sitaks tööd ei teeks selleks, et sandikopikaid saada. Teate kuidas mu raamatute-artiklite lugu on tavaliselt läinud? Raamatu kaastöö eest ei saanud ma midagi. Ja reaalselt olen ma raha saanud 1 artikli eest. Tegelikult kahe, kui viiekas ka loeb. Ehk kirjutamisega ära elamiseks peaksin ma kirjutama kogu aeg, kõigest ja igale poole. Ja see ei ole tehtav.

****

EU accepted the article 11 and 13. Read more about article 11 in here. This is the second day I write literally in everywhere. To understand where I stand, what is I have to change and do to save my work. I know it should be fine, since it is educational, but I need to proof it at someplace. I got so mad when Isand told me about since when it was a subject on summer everyone did speak about it. Now when they literally did it no note anywhere at all.

Today I took time to find new perspective to find new ways how to go on with the idea. It means I need this blog more. Then maybe it is possible? I am enough that I need to push-push-push. N is enough of the fact that I do something, I waste time on it and then it turns into dust. Maybe it is my place to go and serve and work as a slave. This time I would be most hated worker for I will take sicknesspaper in moment pains start. Theres just no point.

Biggest question about new ways is who needs it and how to control the costs? How to make it the way that I wount work my ass off to get some cents. Most of my writing stories have been free. I got money only for one article. Two, if 5 euros is a fee that counts.

Advertisements

Siilid

Kes mu instat jälgivad, teavad, et meil on see aasta siilid.

Kui suve saabudes kolisid kassid õue käima siis panime neile sinna ka süüa. Mõne aja pärast saabusid siilid. Esiti ema kahe pojaga. Egas sa toitu ära korja, eksole, las soovad. Aga peagi hakkas neid veel tulema ja lühikese ajaga võis kergesti kokku lugeda umbes kuus siili. Kellele rääkisime, leidsid kõik, et siilid on ilmselgelt ilmast otsa saanud ja see on nii tore, et meil neid ikka on. Mitte keegi neist ei tulnud oma siilile järgi. Oleks saanud omale, naabrile ja vanemate koju ka.

Tõeline liiklus algas suve teisel poolel. Esiti tuli siis taas üks noor oma lapsekesega. Too laps oli igavesti julge (nüüd ta enam pole ju laps, ses suhtes oli) jätkas söömist kui inimesed liikusid või toitu juurde valasid, ei läinud ära kui tee peal vastu tuli kuni selleni välja, et ajas end selili ja sügas kõhtu. Kõigi nähes.

Samal ajal ilmus välja ka riiukukk. Suur suur siil tuli väljaspoolt. Kassid tegid talle värava lahti. Vantsis esimese toidukausini ja hakkas pugima. Mingil korral aga keegi seal vist juba sõi, tollele läks siis kallale. Küliti kokku, nii et ragises. Üks esimestest kaksikutest muutus ka ajajooksul riiakaks. Need olid sellised kahevärvilised isendid millel oli mustri järgi kerge vahet teha. Ehk too suur arvaski et on üks kauss? Hiljem sai tollele kogematta pealegi astutud. Ma usun, et N sai rohkem viga kui siil, sest tal olid suured siiliokkaaugud jalas.See oligi mõneti kõige tobedam. Muidu jooksid nii et elu armas, aga kui raja peal kohtusime, siis vahtisid tölaki-mölaki, et küll astuma mahume. Selle pisikese ünnetuse tõttu jäi ära vähemalt kaks, sest me mõlemad muutusime hirmus ettevaatlikuks.

Minul aga juhtus nii. Siil oli trepile tulnud. Saate aru, nad tulevad trepist üles, külitavad ukse taga ja pressivad sisse. Mitte ainult suured, ka väikesed. Kuidas taeva päralt nad trepist ülesse saavad? Nimelt jätsime me esimesed kasside topsid puu alla alles ja kassidele hakkasime süüa panema hoopis trepile. Kui see üks erakordselt julge pisike välja arvata on ülejäänud pelglikud. Mingit korralikku sõbraselfit polegi saanud. Too pani ajama, esiti trepini ja siis pööras otsa ümber ning puges plastikaatkotti. Toimetan oma asjad ära ja veerand tundi hiljem külitab teine ikka kotis. Egas midagi, haaran ühest küljest kinni. Kass hüppab trepilt maha teisele poole jalgrada seda nalja uudistama, uudishimulik pea ilmub ka uksepilusse. Siil puhiseb ja hüppab aga positsiooni ei loovuta. Lõpuks lähen harja järele. Läheb tükk aega togimist enne kui too puisedes minema vaarub. Minu isiklik siilikaklus siis.

Kirsiks tordil oli see, kui üks jalutaja rääkis, et ta on näinud mitmel õhtul suve jooksul kuidas siil üle tee meie poole tüürib. Otse ja kindlalt, kavandatult ja planeeritult. Just, just. Inimesed ikka märkavad ka midagi.

View this post on Instagram

Movie picture #siilid #siilidudus #hedgehogsofinstagram #hedgehogs #instahedgies #erinaceus #erinaceuseuropaeus #erinaceusconcolor

A post shared by Katarina (@haldjamoor) on Aug 3, 2018 at 12:37am PDT

View this post on Instagram

Do you know where hedgehogs hides when it rains? #siil #hedgehog #hedgehogsofinstagram #summerstorms #hides

A post shared by Katarina (@haldjamoor) on Jul 14, 2018 at 9:24am PDT

Announcement

Dear english readers. Thing is, for a while now I will write only in Estonian.
Lately Ive been really busy and I havent wrote in here, not because I dont have this half hour to make a post, but I dont have extra time to translate this. And this is wrong.

I had in here this extreme accident named death of washer. I wrote about it. It havent got any solution because of waiting I had to do. For a second there were chance I can just go and buy it. It wasnt a ideal thing, but still. Within a week things had changed so much we are thinking about small loan to buy just everything we need. After all, loan seems to be cheaper than credit. As you see, it changes. Eventually. That far I have no time at all.

I wanted to tell you aswell about The Project. So far I have published 3 texts. Since notimenotime situation the thing is stoped aswell, which means next text, that is ready, but that I cant just publish, because theres people that we are used to see as them is not ready. But I love and like to keep things kind of clear. To myself. The mission is huge and I cant get lost. So basically someplace after that all I start to translate again.

I know theres programs that does translate automatically. I am unsure where to get these, will they be useable only with own domen or aswell in wordpress. Google translate and instagram translates sucks. One positive thing about selftranslateing that I can explain more.

At least “eco” will be the text I do separately, for I feel and see its importance.

Hopefully you forgive me and I let youknow when I am back in track.

Kõditab

Eile liitusin erinevate facebooki gruppidega. Suures plaanis sain aru, et tavaline suhtumine on umbes selline – kui ise teed, siis järelikult on see mingi saast ja seda pole kellelegi vaja. Lõpuks ma mõtlesin, et võib olla ma tegingi selle osa valesti, et ma mujale vaatama ronisin. Normaalne oleks ju ise ehitada ja teha ja värki. Eks ma teen ka. Mõneti ongi lihtsam kui ma olen kahes grupis 20 asemel. Mul on endal ka grupp, aga antud teemaks on mul vaja ühte teemat, mitte gruppi. See nädal üritan instagrami tööle panna, filosoofia osa valmis teha ja lõpuks ka nii palju ette kirjutada kui ma jõuan. Ja kui veab siis ei hakka EL näkku panema.

Mis mind veel kõditab. Vaat, need aiad on nüüd püsti, mõned tulevad veel. Ja Prantsusmaa on juba tuuma reaktoreid välja lülitamas. San Andreas lõhub, kas Aafrika ka väriseb me väga täpselt ei tea. Liigub üks, peaks ka teine liikuma. Austraalia sõidab kindlalt ja suhteliselt suure kiirusega Indiale sisse. Ma ootan, ootan millal Antarktika purskama hakkab, millal Aafrika purskama hakkab. Millal maailm muutub. Uus energia on kohal, uus ajasti saabunud. Inimesed ümber hulluks läinud, viimast peaksin omale tihedamini meelde tuletama. 30-50 aastaga on muutus täielikult toimunud ja stabiilne aeg jätkub. Väga teistsugune aeg kui tänane.

****

Yesterday I did join with different FB groups. In big plan I realized that if I do something myself its shit and no one needs it. I started to think it was wrong from me to join in with others, instead of just doing my own group. Well, I have group. In here. Ahh well, it is easier to be in 2 groups, instead of 20. After all, I need one subject not whole group. In new week I try to put instagram to work, finish philosophy part and write as much as possible. And if I am lucky then EU wount kill me and internet in general.

Other thing that tickles me is the time we live in. We have fences up, more will come. France is starting to shut down nuclear reactors, its so hot. San Andreas is shaking, does Africa we really dont know. If one moves other one should too. At least Australia drives to India with pretty great speed. I wait the time when volcanos in Antartica will erupt, aswell in Africa. When world will be really change. New energy has been arrived, new time is here. Humans has gone mad, I should think more about this one. 30-50 years the change will be complete and life would be stable again. It will be very different world.

Tänasest … 1

Teate, ma kirjutasin pika loo oma loomaaiast. Ja siis see ei tundunud õige. Ometi, tänu hunnikule siilidele on mul rohkem loomi, kui ei kunagi varem. Siilid tulid seepeale kui oma loomadele sai õue süüa pandud. Ju põud ja nälg on loomad hätta jätnud ja nad otsivad inimeste juurest abi.

See on teine hullumeelne aasta. Mõneti on see suvi kuidagi erakordselt väljaminekurikkaks kujunenud. Mitte, et me ei mõelnud see aasta uut pesumasinat osta, lihtsalt see plaan polnud kohe, no nii paari kuu pärast. Samas kui see pidi katki minema siis nüüd on selleks parim aeg. Õues on soe ja suvi. Taaskord on see hea meeldetuletus, et käsitsi saab riided puhtamaks. Ja kui ka ei saa, siis loputuse osa on käsitsi kindlasti etem. Nagu, ma ei tea elus mis seisu pesu peale loputust masinas jääb. Käsitsi lihtsalt loputangi nii kaua kuni enam pesuvahendi kihti veele ei teki. Kahjuks jah, ei olnud see pesuvärk siin päris järje peal. Suvi on selles osas kapesumasina suremiseks hea, et neid riideid ei lähe eriti. Kodus ongi ju umbes, et kui postkastini on vaja minna tõmbad naabrite auks mingi ürbi üle, magamistoas, köögis, teleka ees kannatab alasti ka lebotada. Aga vaat siis tuleb öö. Hommikul ärkad kas higiloigus või on see jupp riiet sinu ja madratsi vahel sinu külge kleepunud. Kahe, äärmiselt kolme öö tagant on seda vaja vahetada ja linade väänamine ei ole just lõbus lugu.

Käsitsi pesu on ka omajagu ajakulukas. Ma pidin ja tahtsin augustis esimese testteksti avaldada. Iseenesest võiksin ja saaksin ma selle õnnetu juba homme avaldada, lihtsalt kogu projekti reaalne algus venib kusagile …. Septembris tahaks ju ometi, et kogu lugu töötaks nagu kellavärk. Punnisin esiti teha nii eesti kui inglise keeles. Swastika veel küsis, et keda huvitab. Ühel hommikul, kui olin vastavata õppegruppidega liitunud sain aru, et tõesti, keda huvitab. Keegi ei viitsiks end vaevata sellega. Samas kui ma ei pea tegema kahte teksti ja kuna mul on baas ees, siis vähemalt hetkel tundub, et kõik on võimalik.
Haha, Harry Potteri mingeid kooliasju on samuti võimalik oma jõnglastele õpetada. Kooliteemasi näed siin.

Mulle sai täna selgeks, et võrdsus tänases maailmas tähendab seda, et kõik teevad võrdselt kõiki asju. Ma olen alati mõelnud, et on soorollid, et noh, naine koristab ja mees remondib. Või, et naine kasvatab lapsed ja mees käib tööl. Noh et naine kasutab pesumasinat ja teeb süüa ja mees teab kuidas see pesumasin tööle käib ja oskab ka pannkooke teha, kui vaja peaks minema. Nagu, et naine oskab ka akutrelli kasutada, aga ta ei pea seda mitte kunagi tegelikult tegema. Aga mis ma sellest ikka. Parem väljendun siin kui mujal, sest mujal söödaks mind lõunaks. Tuleb lugeda, tuleb kursis olla, et teada kuhu see maailm teel on.

Homme tuleb töömees ja ma pole jõudnud isegi pilte tegema nagu sooviti. Selleks on mul Nana abi vaja, üksi ma sinna ronida ei söanda. Lambipirn tuleb ka ära vahetada. Loodetavasti ei hakka ta ise ronima.

*****

I did write a long story about my farm. And then it didnt felt right. Yet, thanks to the hedgehogs we did never before had as many animals as today. Hedgehogs came when we left food out for our own animals. Drought and hunger has places animals in bad position so they search help from people.

Its really a second crazy year. Its been an expensive summer. Like, we did want to buy a new washer, the need was there and has been already around year. Just, it wasnt like today, but maybe after a fev months or so. But if it had to die it is the bestes time possible. Its nice and warm summer. Its a good remainder that only with bare hands you can get clothes truly clean. Or if not, then well, with machine you will never see how much washing powder stays inside. When washing hand by hand you just rinse as long as there no washing powder marks on water anymore. Gladly one dosnt need too many clothes at summer. You only need some piece of cloth when you go to bring in the post, in bedroom, kitchen , front of the telly you can be naked. Yet, middle of the night theres this one piece of cloth that separates you from mattress that gets all swaety and need to be changed after every second night. And washing the sheets aint easy thing.

Washing with hand is pretty time consuming. I had and wanted to get my first test text out in August. True, I could and I can publish it right away, just the real start will be late. Yet I want everything to work by September. First I did estonian and english versions. Swastika asked me who cares and when I did enter into estonian homeschool group I realized how right her question were. Who cares. If I dont need to do two texts it will be so much easier. Everything is possible.
Haha, look what someone shared. Its an Harry Potter “The Hogwarts correspondence“! So cool.

Today I learned that equality in this world means that everyone does same things equally much. I believe in genders. Like woman cleans and man builds. Or that woman keeps the house and grows the children and man goes to work and brings in money. That woman uses washing machine and cooks and man knows how to use washing machine and knows how to cook, I dont know maybe pancakes in the case of Sunday morning or so. Like woman should know how to use power drill, she just wount have need for it. But I rather keep this opinion in here, for others would eat me for lunch. We will see where this world will turn to.

Handyman comes tomorrow. He needed some kind of pictures. I need Nanas help for this, I am bit of afraid to crawl there all alone. The bulb needs to be changed to. Hopefully she wount crawl there.

Perspektiivid

Ühel hommikul läksin hambaarstile. Olin öö otsa tööd teinud ja omadega Euroopa hümnini jõudnud. Kuulasin parasjagu Ode to Joyd.

Turistid jalutasid mere poole. Parkides oli näha varajasi koeraomanikke. Paljud tõttasid tööle. Päike paistis imeilusasti ja linnud laulsid. Kõik oli nii … kaunis. Ma tundsin elus esimest korda mis tunne see on tegeleda millegagi mis tõesliselt inspireerib, millegagi mida ma teha tahan. Mis ka kohustusena on meeldiv.

Kuidas teenida kirjanikuna. Kuidas teha sõna väärtuslikuks. Jah, loomulikult oodatakse ka artikleid, mul on lihtsalt raskekujuline vaimuvaesus. Öelda, et eestlased on parim rahvas maailmas ja Eestimaa parim koht ilma peal vajab tänase poliitika poolest pikemaid lauseid ja rohkemaid sõnu. Eestist ja eestimaalastest ja igavesest armastusest…

Iga kord on üksindus enesega uuele tulemusele viinud. Vaadata tõtt iseendaga, oma võimete ja oskustega. Mis on see milles ma olengi tõeliselt hea. Mis on see millest ma olen tulutult edu lootnud. Korrektuurid. Nägamused. Enesesse süüvimine. Uuesti ja uuesti. Mis jääb alles üksikul saarel?

Olen otsinud kuid, jah, kuid, kedagi kes elaks sama jaburalt nagu mina, kellel oleks samuti tallid ja tööd viiele. Kelle jaoks kirjutamine oleks samamoodi vajadus. Ja saate aru, kes otsib see leiab! Nii jõuan minagi rohkem.

Blogi osas olen ma no ones cup of tea. Ma ei teagi kas see on virin? Lõppeks kirjutan ma ju kirjutamise enda pärast, kirjutan sest see on osa minust. Osa sellest mida ma teen hästi ja mida ma naudin. Ma olen sellele mõelnud. Eks natukene sellepärast hakkasin ma blogi ka tõlkima, sest ühel heal hetkel sain ma aru, et rohkem inimesi tõlgib mu blogi läbi google translati kui loeb seda otse koduses eesti keeles. See googli programm on teada.

Seetõttu olen ma rohkem tööd teinud. Võib olla pole sedagi kellelegi vaja. Ma tean, et nii ei tohiks ometi mõelda. Keegi ei viitsi seda tööd niiviisi nagunii teha. Küsimus mis mind viimastel päevadel vaevanud on, kas eestlastel on seda vaja või võiksin ma ka seal vabalt aega kokku hoida ja ainult inglise keeles teha? Lihtsalt vahelduseks on nii hea teada, et mina olengi maagia, et mina olengi ilusad sõnad ja kultuur.

Naljakas kuidas sellised asjad, mis on olemuslikult olulised ujuvad inimestel esile just sandistavate haiguste käigus. Kui sa ei saa enam midagi teha siis esimesena jätad ju ikka ära need asjad mis isiklikust seisukohast absoluutselt väärtusetud on. Aga mida tehakse siiski, sest ühiskond ja harjumused jms. Olge teie targemad ja tehke kohe ainult õigeid asju.

***

One morning after long work night I had to go to dentist. I were just reached to the anthem of Europe and I was listening it.

Tourists did walk around town, in the parks you could see early dog walkers. People did hurry to work. Sun did shine and birds did sing and I felt beautiful. First time in my life I felt that feeling if one does what she loves, what inspires me, what I love. What is pleasent duty.

How to earn as a writer? How to make your word be worth. Yes, they wait me to write some articles. I just have hard time to find right words. I want to speak about how estonians are bestes people on Earth, how Estonia is most wonderful place to live in. Just, with todays laws I need longer sentences and more words.

Every single time solitude has taken me into next level. To look truth with yourself, your abilities and skills. What is where I am truly good at? What are things Ive been hoping success from, but I have failed? Corrections. Visions. Self immolation. What is left being important in lonely island?

Ive been searching for months, yes, months!, someone who lives as mad life as I do, who has farm and work for five. For whom the writing is as important as air. Know what, I found one! And even I manage to do more!!

I realized that with my blog I am basically no ones cup of tea. Is it complaining? Afterall I do write fr writing, for it is who I am. Its something I enjoy and something I so relatively well. I started to translate in the moment when I realized I have more readers translates my blog than just reads it. Google translate s like it is.

Ive done more work. Maybe no one needs it. Yet I know I can not think like this. Questions that lays front of me is does Estonians need it or could I just save my time and do it only in English? Sometimes it is good to know, that I am the magic, pretty words and culture.

Funny how things that are important gets to shine when person will be handicapped. If ou cant do much anymore than you wount leave off things that matters, right? Why else would someone turn back to society standards and habbits? Be smarter than I were and do only right things.

Visa hing ehk üks neetud mees

Teate, mulle N määris kunagi selle va “Visa Hinge” pähe ära, ma esiti ei tundud suurt tõmmet antud filmi vastu. Aga alles see aasta lõi mulle, ette, et vend on ju neetud. Nimelt on keegi teinud needuse, et sina värd sured jõulude ajal.
Kuna te esimesed jõulud üle elas, siis tulid järgmised ja järgmised ja kui neid enam ei tulnud oli needus kas lõpuni selgeks saanud või maha kulunud.

Isiklikus plaanis ma seoses selle mõttega avastasin, et mul on needus peal. Natukene oli nagu üllatav, mõtlesin, siis, et ehk see ongi nii, et mõni asi võib su nina all olla, sa ei pane seda tähele, sest sa ei mõtle sellele nii.

Ühesõnaga kallis kirjastajad kes te olete mu raamatuid oodanud, ma pole suutnud neid valmis vorpida, sest kunagi lasin ma oma võime kirjutada ära needa. Ma usun, seda sooviti varastada, aga ma pidasin seda eluaeg liialt oluliseks. Ometi saab inimese nii ära tampida, et ta lõpuks loobub mõttest minna kaugemale. Nüüd ma istun siin ja kirjutan siia ja lähen täiesti lukku, kui keegi mult raamatut tahab. Korraga ei suuda ma ühtki mõistlikku sõna ritta seada.

Ükskõik. Nüüd kus ma tean saan ma seda ka muuta. Bruce Willis on piisav eeskuju näitamaks, et ka surmaneedus on mökudele ja iga mats on ikka ise oma saatuse sepp. Igast jamaga ei maksa ka nõustuda mis elus ette tuleb.

****
You know, years ago N did “sell” me this “Die Hard” movie. I didnt think much of it at first, yet I did grow to like it. This year, when they started to show it again I came to conclusion this guy is cursed. Someone has done a curse sayng “you die on Christmas”. He survived first Christmas, so new and new and new ones came until it was over. Then the curse were learned or grown old.

In personal plan I realized I had curse upon me. It was bit of surprising that it took me so long to realize it. But sometimes it just is so, a thing can stand front of you but as long as you dont think about it this way, you just wount see it.

So, dear publishers who you have awaited my books, I havent been able to write them. Once upon a time I did let damn myself. I believe they wanted to steal it, but I did think too much of it. No one can steal you what you think has value. Yet one can just kill peoples wish to do something, writing publicly in my case. Now I just write in here and I just lock down when anyone wants to publish my book.

Nevermind. Now as I know it I can change it. Bruce Willis is a prefect example how even death curse is for pussies and every man makes his own destiny. One should not agree with all the crap that comes for him in life.

Kaitstud: Ajapuudus

See objekt on parooliga kaitstud. Vaatamiseks sisesta enda parool:

Parool:

Oluline on see, mis jääb alles üksikul saarel

See nüüd on minu kolmas üksindus. Mõni võib vaielda, et N on ka, aga N oma olemuselt on sotsiopaat. Ehk kui tal parasjagu jututuju on tuleb kõik käest visata ja suhtlusse asuda. Maailmalõpu ajal käidin ju koolis ja mul käisid sugulased külas. Muidugi jah, Punkris oli tõesti hetk, kus ma suhtlesin ainult poemüüja ja raamatukoguhoidjaga, Nüüd on ikkagi internet, mis sest, et poes pole pidanud käima. Saate aru, ma sügise poole korra käisin ja siis ma passisin mitu üleliigset minutit piimaleti taga, silme ees oli täiesti kirju.

Üksikul saarel jääb alles see mis on oluline. Seal pole kohta võõral ja väärtusetul. Üksindus on vaese mehe üksik saar.

Ma jõudsin iseendani. Oleks palju öelda, et ma tean kes ma olen. Ma lihtsalt tean, et need mis on tänaseks alles jäänud on alati olemas olnud, on igal ajal ja igas etapis määravat jõudu omanud. Need omadused on kohati ja ajas devalveerunud, ainult aja näo tõttu.

See, kes sa oled isiksusena, kes sa oled juurteni ja õdini ei häiri inimesi olenemata seltskonnast. Ka seal võin ma olla nõid kus nõidu ei aktsepteerita. See vast ütleb kõik? Kui keegi aga räägib, et mingi kellegi hea oskus on halb ja mõtetu, eriti kui see oskus/omadus on inimest ALATI saatnud, siis on need inimesed kõige alatumad petised kes soovivad hävitada isiksust. Ise aga peab olema väga väga aus enese vastu.

Oluline on mis jääb alles üksikul saarel.

****

Its my third loneliness. Tho some may argue, since heres N. But N on its nature is antisocial. If she feels like talking then I should throw hwat ever I do and contact. I mean, in End of the World I wend to school and sometimes relatives did visit me. In bunker I did contact with the lady in shop and librarian. Now I do have internet, tho I havent visited shop for a very long time. You know, in autumn I once did and I did stand front of the milkstand like forever!

In uninhabited island you will turn to be who you are. There are no place for strange and worthless. Loneliness is poor mans uninhabited island.

I did got into myself. It would be too much to say I know who I am. I just know what are these things in me that is still here, is always in every situation and every time been in me. These things has been lost their power in time, but because of the time and room around me.

Who you really are will always be liked no matter the company. Even there I can be witch where witches are not tolerated. And if someone says that the thing thats been always with you is bad and pointless than probably these persons are vile impostors. But you must be very very honest with yourself, to know the trust.

Remember, important is what stays important in uninhabited island.

Kassidest

Mu Lingil on jooksukas. Teist korda viie aasta peale. Vanasti sai teda poistetoas või õues peetud. Ta on selline üle keskmise riiakas ja pigem inimeseloom. Poiste toas teda hoida ei saa, õuega on aga nii, et kui keegi räägib, et kaslane jookseb kuni 40km tunnis, siis jah, meie Ling jookseb tõepoolest nii kiiresti, et kui võidu jooksmiseks läheks oleksid teised kassid tänavapostid. Nii lendab ta aeg ajalt läbi ukse õue. Õnneks on ta inimesekass ja ikka natukene kardab ka.

Tema armuvalu peale on kohale tulnud must kass. Keda meie lollakad minema ei aja. See on nii kaheotaga asi. Naabrid võtsid ka uue kassi, kes juba korra püüdis meile sisse kolida, tulid karjas jooksuga ükspäev, ma lajatasin pisikese ees ukse kinni. Et tegelt see pisike on nii närb, et kui meie omad oleksid kurjad siis nad sööks tolle ooteks. Õnneks isegi Vana talub teda paremini kui mõnda oma perest. Mis aga tähendab seda, et nad ei aja seda võõrast ka ära. N ütles, et Vana oli küll ta peale kuri olnud, aga see on mu silma järgi rohkem peremehe juuresolekul lõukoera kommete näitamine.

Meil see uksest käimine käib nii. Vana hüppab lingile kui sisse tahab. Punane ei oska hüpata, kuid teda on tabatud Vanale väravat avamas. Vana on aga vana ja enam hästi ei jõua ja need teised kaks ilma Vanata tuppa ei saa. Et siis süsteem on selline, et kui keegi tuppa tahab siis seest poolt istub ukse ette maha mõni noor. Sellise ootava näoga, et tehku uks lahti. Täna oli ka nii. Ja saate aru, punane, kes on ise ka isane (ok, kastreeritud, aga siiski suur punane kass!) ootas koos selle mustaga et neid tuppa lastaks. Ma lasin punase sisse ja lajatasin ukse kinni. Ja noored sees ei saand mitte aru miks ma toda peikut sisse ei lubanud. Too ulub ukse taga nagu poleks homset, Vana on sihukese näoga, et läheb andmiseks ja noored istuvad viiekesi reas, et mis nali see siis on, et mõni ööseks välja jäetakse.

***

My Ling cries for boys. Second time in five years. In old days we kept her in boys room. Shes pretty contentious and rather mananimal. So at the moment we cant keep her at boys room. Its known that a feline is able to run 40km/h. Our Ling runs 40km/h, so if there would be a cat race, then she would leave others faar behind. So it happends that time to time she flies outside. Fortunately she is an humenscat and little afraid.

Lings cry for love has brought to our garden a strange black cat. Our stupid kitties dosnt beat him away, I wish they would. Yet it is bit of two-edged sword. Our neighbors took a new cat, this one already tried to move in. All of them did came with play and run, but I didnt let the little one in. The little one is so skinny, that if ours would be evil he would be eaten by now. Gladly even Old-one stands him better than some of our own bride kitties. Sadly it means they are ok with the black one. N told me that she saw how Old-one were aggressive against black one, but for my eye it was more like show up front of the master.

The use door works next way. Old-one jumps on door handle and we open the door. Red one dosnt know how to do it, but N have seen how he opens the gate for the Old-one. Old is old and are getting more clumsy so in some dayd he is too tired to jump, but without him others dosnt get in. So the new system works this way. When someone is waiting to get in, one of the young ones sits down to the front door and waits. Today it was same. And out red one, who is castrate male did wait together with the black one to get in. I did close the door front of the black one and out youngsters didnt understand why one were left out. Black one did cry behind the door like theres no tomorrow. Old-one, who I didnt let out, sits inside with the face hes going to kill him this time. And youngsters just sited there, being anxious why one of “them” is left outside overnight.