Essu juttu

Olete ehk märganud, et lahendused on siin kommenteerimas käinud. Palju ja pidevalt. Ma olen vahest vastanud ka, samas tühja, sest mingit vestlust pole tekkinud.

Mis siinkohal mulle eelviimases jutus välgatas oli nägemus, kus vend mulle end mentoriks pressib. Mul nii üldiselt pole olnud probleemi olla rumalaim isik ruumiks. Ja vahest olen ma leidnud ka suvalisest ruumist midagi õppimisväärset, sest jõuad sa kõike kogeda, eksole. Antud juhul aga on tegemist kiivas õpetustega. Ehk lahendused selgitab mulle Hannese teooria isiklikku tõlgendust olukorras kus ta pole kunagi Hannese õpilane olnud. Mina olen.

Lahendused on seostanud end mitmete mu vanade tuttavatega, nende hulgas Noolega keda enda õpetajaks on nimetanud. Kõik tuttavad on öelnud, et ära essu puudu. Ja mina mõtlesin, et miks mitte, ega see mitte puutumine ei päästa. Käib ringi ja räägib ikkagi midagi millest tema omamoodi aru saab. Ma juba olen essune.

On üks asi, nimelt lahendused on internetist, ehk ka raamatutest võtnud kokku Hannese õpetuse ja räägib sellest. Ei, üldse ei kurdaks, kui selles poleks sees seda kallutatust, et ala ma nii kõrge ma tean, ma jagan. Ei, ei jaga. Kokku keerab see asi kusagile wiccade maailma. Nõiakunsti multukultuuri. Selles osas ma näen täna pressi, et ma sulle alles õpetan. Õpeta-õpeta, krants raisk. Aga ära pärast seleta, et mina sinu produkt olen.

Kuidas ma siin mõni aeg tagasi kirjutasingi, et ma pean ennast tõestama? Ma mõtlesin selle üle, naised mõtlevad arutledes, mina arutlesin siin, selle avaliku endaga ja sain aru, et probleemi tegelikult ei eksisteeri. Aga naised mõtlevad arutades ja minu ideedest mille olen avaldanud siin on vähesed küpsed. See ei ole eesmärk. Eesmärk on arutlus enesega. Küpseid vilju pakun ma edaspidi raha eest, sest miks mitte.

Mis aga mind täiesti üllatab on lahenduste suure pildi puudumine. Pohh plastist, nii pisikene pakend ju. Päriselt? Ja see inimene kes ei näe oma koduväravast kaugemale oli kunagi Atlantise õpetlane. Inimene, kes ei saa aru loomise põhimõtetest. Vana asja ilusaks oskavad paljud meist teha, see on õpitav, aga uut asja välja mõelda. Ise ta muidugi pole midagi mõelnud, loeb vanu mütoloogia raamatuid ja Hannese tekste. Viimased on tegelikult piisavalt tundmatud, et võõra petab ära küll. Ehk tegemist ei ole levitamisega vaid vargusega. Inimesed levitavad kogu aeg neid põhimõtteid ja õpetusi kus maailmas nad elavad, aga no Atlantise õpetlasel võiks ikka oma maailm olla. Aga tema tahab et talle umbetööd sandikopikate eest tehakse. Hambakaarti nokiksin ma mitu aastat, et see õige oleks. Kontroll-kontroll-kontroll! Kuldne ringvool. Tee ise. Ära hakka ajama, et sul üldse naist pole? Oleks aeg võtta.
P.S. Mina ei tule.

Advertisements
Rubriigid: Heietused | 8 kommentaari

“Kalevipoeg”

Kuningaz on proto-germaani sõna. Meie sõna on Kalev.

Mis mulle silma jäi ja mille üle arutleda tahaksin on.
Kui Linda lahkus, siis kui vana oli Soini? Pool raamatut on üks lõputu leinalaul. Mul hakkas juba tunduma, et muud polnudki kui ainult lein. Kui vanalt seksima hakatakse? Mis ta siis võis olla, 14? Selline vanuse määratlemine teeb lähemale vastuse miks Soini käitus ennemini nagu laps kui täismees. Miks kohati kiskus tagasi mängudele, töö ja mure asemel.

Päris alguses on see õnnetu Saarepiiga lugu. Ma ei nõustu üldlevinud arvamusega justkui Kalevipoeg oleks Saarepiiga vägistanud. Ei vägistanud. Saarepiiga oli karjas, õitsel. Vanasti, nagu te teate oli selline lugu, et mingi hetk kevadel koisid neiud aita, et neile saaks siis noormehed külla minna. Suvel olid noormehed ÖÖSEL karjas ja siis käis tütarlapsed neid vastu lõbustamas. Saareperel oli ainult tütar, et seepärast oli tütar ka karjas, mitte noormees. Saarepiiga laulus õhkus noormehe poole. Selline, “kusagil kaugel, mere taga” lauludes õhatakse tavaliselt hüpoteetilise noormehe poole, umbes nagu tänapäeval “kus on mu prints valgel hobusel”. Niisiis oli Soinil tüdrukut väga kerge võrgutada. Seksiti. Kuna tüdruk oli süütu siis pärast ehmus sest ega ta vist väga ei saand aru mis toimub. Isa jooksis kohale, Kalevipoeg tutvustas ennast. Tüdruk ehmus ja KOPERDAS. Mina ei tea mis ajast peale sai koperdamisest enese laintesse heitmine? Et hilisem Saarepiiga laul vihjab sellele? Misjaoks ta siis koperdas? On öeldud, et Saarepiiga oli Kalevipoja õde. Mis on natukene napakas, sest Saarepere ja ka Sepapere oleks võinud seda ju ometi teada, mitte tüdruk üksinda. On kaks ehmumise ja tusa põhjust. Saarepiiga ei tahtnud Kalevipojale minna, ei tahtnud nii võetud saada. Teiseks võis tegemist olla Linda õega. Nimelt, peale Saarepiiga surma läks Saareetit kohe kippadi-kappadi muna järele kellest haudus välja Kotka kelle kaena all oli mees. Kui Saarepiiga oli munast sündinu siis ta teadis täpselt kellega sugulane on.

Siis tuli see õnnetu lugu Soomes peale mida manitseti Soinit oma viga kordamast. Too aga ei mäletanud mis viga. Saarepiiga talle väga meeldis ja kindasti oli see õnnetu juhus viga, mistõttu ta hiljem hoidub väga samasse olukorda sattumast.

Soini saamine Kaleviks. Vennad läksid kiva viskama. Mis te arvate, et need vanemad ei teadnud mismoodi kaugele kaugele visata? Arvestades Soini iseloomujooni mis võisid olemas olla ka tema vendadel. Tgasihoidlikus, soovimatus kanda suurt vastutust. Pealegi, nemad teadsid, et vana Kalev soovis viimasest uut kuningat. Ehk oli varasemalt selge, et esimesed oma omadustelt ei sobi või ei tunne huvigi. Pealegi oli neil suurtel ilmselt väga selge missugune töö neid ees ootab. Samuti oli ju öeldud, et Lindat otsides leidsid nad omale sobilikud partiid neidude seast. Ehk nad lasid väikevennal võita, et ise selle jamaga tegelema ei peaks. Ainult meie ajal on võim võimalused. Vanasti oli võim väga võrdne vastutuse ja suure tööga. Kalevipoeg oli Kalev, oli suurem kui kuningas, peremeestest rääkimata.
Kuningal on kümme koormat,
Sada vaeva valitsejal,
Viissada küll vahvamal,
Tuhat tegu tugevamal,
Kümme tuhat Kalevipojal!

Kalevipoja seiklused allilmas. On öeldud, et tõenäoliselt on vanapaganalood ühes arhailisemad? Sellisel juhul on need arhailistele lugudele loodud. Sealt võib tõesti tagasi Vanemuise ja Murumemme tütardeni jõuda. Mis aga minu silma jäi, et muidu on jutt Kalevipoeg kange meesi.. Kalevipoeg kangelane, samas on jutt vahepeal otsekui Kalevite kanget poega, mainimata sealjuures Kalevipoega. Saate aru erinevusest? Tõsi, ma rida-realt järge ei ajanud ja räägin pigem laulude üldmuljest. Ma tahan öelda, et Kalevipoeg on Soini aga Kalevite kange poeg seda ei ole. Tegemist on justkui, esiisadega näiteks? Vana Kalevi enese vägitegudega. Kusjuures lugu on osavasti uuega kokku sõlmitud, et mingid neitsid kusagil ripakil poleks ja edasist elu ei segaks. Kalevipoja võitlused sortsidega on siiski vast Soini tembud. Selles loos on väga palju asi, kasvõi Saarepiiga eelne hoiatav toon, ristilaste nimetamine siin seal, mida kõike tuleb lugeda ristiusu tugevaks mõjutuseks. Mudiugi, on ka neid ristiusuga lugusid aga kus nüüd miski asetseb. Kui me mõtleme endale, oma ajaloole, oma arhailistele uskumustele kus puudus hea ja halva duaalne maailm. Jah, sellest paganama raamatust tuleks välja rookida duaalsus.

On öeldud, et Kalevipoja eksirännakud Põrgu otsingul on olnud asjatud. Ma lugesin silmad punnis peas kuidas väga reaalslt ja üheselt mõistetavalt kirjeldatakse vulkaanilist saart (sädemete saar). Lähim teada oleb Sädemete saar on Island. Ometi mindi sealt edasi veel ja veel ja veel. Ons meie meres veel mõni Sädemete saar? Praegu ma mõtlen isegi ehk Saaremaale. Jah, just. Kui Saaremaa põles, siis oli see üks suur tulesaar ja võis olla kirjeldusele peaaegu vastav.

Räägime vahelduseks Kalevipoja pärispatust. Sellest mille üle ma inimesi virisemas kuulnud ei ole. Nimelat andis ta joomase peaga ära Eesti rahva vabaduse, õpetuse iseseisvuse hoidmisest, riigiraamatu.
Kange Kalevite poega
kes see kütkendatud kirjast
midagi ei mäletanud
ega teadnud tähendada,
kuhu vana Kalev tarka
pika elu pärandusest
tululikke tarkusida
palju lasknud üles panna,
kus sees käsud kinnitatud,
üigus selgest õpetatud,
kuningalle kuulutatud,
alamaile avaldatud.
Kallim veel kui kuld ja hõbe
seisis kütkendatud kirjas
vana-aegne vabapõli,
meie meestepoege priius,
kehvemate kaunim vara.
Kallist vara tahtis Varrak
oma maale õnneks viia.

… ja viis ka. Kuradi Varrak. Teadis täpselt mis see on. Teadis täpselt, et Soini juua ei kannata. Petis raisk! Varas!

Ma olen mõelnud Kalevipoja tagasituleku üle. Et kui rusikat sikutab siis maa väriseb. Kas siin või mujal? Kui siin siis saame ju ülesse leida Põrgu värava ja minna oma Kalevipojale appi. Talvisel pööripäeval on tema vabastamine kõige lihtsam, ehk aeg mis on mütoloogiliselt kõige kurjem ja tumeda. Mis põhiline, on ja jääb küsimus, kes on nüüd meie Kalev?

Rubriigid: Nõiakunst, Raamatuklubi, Raamatukogu | 3 kommentaari

Vait olla ja edasi teenida

Mõtted. Arvamused.
Viimasel ajal, jah just viimasel ajal on see süvenenud olen ma hakanud rääkima ka sellest kuidas ma asju näen. Kuidas ma maailma näen, seda Päikest mille ümber keerleme ja maailma millel kõnnime. Ideid, mõtteid vahetult jagama.Jah, kusagile võõrale murule vast ei peaks jutustama minema. Justkui pööraks usku, et näete, minul on oma nägemus asjast… Maailm ei vaja päästmist. Küll aga olen ma mõelnud rääkida siin, kodus, sõpradele.

Teate kuidas asjad vanasti käisid? Esitati hüpotees ja siis kontrolliti seda. Tänapeval on umbes nii, et esitatakse hüpotees ja siis tuleb seda kohe tõestama hakata. Kuisagil jäi mulle mõttesse, et internet on see koht, kus noh, inimesed siis analüüsivad ja võib olla keegi viitsib katsetada või omab mingit kraadi, et öelda, et te kõik olete idioodid (ja läheb ise loomulikult omale Nobelit vormistama). Pigem olen ma kokku puutunud kadedusega, et ise mõttele ei tuldud. Lühinägelikuse ja õppimisvõimetusega. Kinni üldlevinud tõdedes.

Ok, ma seda viimast isegi vist ei kangutaks. Inimestel peab olema oma tõde, ka siis kui see on naljakas ja ei vasta loogikale. Lihtsalt, mõnda asja räägitakse nii veendunult ja massiliselt, et kui ise lõpuks silmad lahti teed, siis mõtled, et olin ma siis vähem usuhull.

Kuidas Platon ja Aristoteles maailma avastasid? Ehk on seal vastus miks tänapäeval seda enam ei avastata. Ringkaitse tapab innovatiivsuse. Mina aga lähen ja prindin omale nüüd lehe mis ütleb, et kui ma kobiseda soovin siis kirjutagu ma aga lahkelt oma arvamus üles ja müügu ma see maha. Või kui nagu ei tundu müümisväärne siis istu ikka oma õuel.

***
Thoughts. Opinions.

Lately I have started to share more of how I see the world. I have shared ideas and thoughts more straightly. Ive learned again and again – dont go to speak on forgein land. People take it like I am on a crusade, for I have my own opinion. World dosnt need to be changed. Here, in home and among my friend is the place where to speak.

Do you know how things were in old times? A hypothesis were presented and then it was controlled. Today someone presents hypothesis and then needs to fight for it, so in the end of the day theres only a possibilityto its proof truth. From some place I got an idea, that internet is the place, where free ideas is spared. Then everyone discusses over them with open mind and maybe with a profession says you all are idiots (and goes and gets its Nobel for the idea). Rather I have seen jealousy, for they couldnt think of it. People are often narrow minded and disabled to learn. Stuck in highly accepted truths.

Last one is probably not too bad thing. They are often right, but not always. People needs truth and faith of somekind, even if it isnt logical at all. Just, about some things people speak so firmly that when you open your eyes and start to look around, start to think over things it really puts you on situation where you are no more than a simple fanatic.

How Platon and Aristoteles saw the World? Maybe the way we act differently is why theres nothing to see and discover anymore. People who protects the well accepted ideas, no matter if theres better way, kills the innovation. I go and print myself a remainder that if I want to give my opinion then only right way to do it is selling it.

Rubriigid: Heietused | 1 kommentaar

Biheeliks

Aeg ajalt jõuan ma taas tagasi. Algusesse. Võib olla Lucyni? On teooria, et anunnakid tegid Lucy ümber, et saada töötegija. Kullakaevaja, ori. Ei tea, ei mäleta. Meil on kaks mälu ja ometi ei peaks me mõtlema, et oleme kõik Lucyst, ühest esivanemast, eriti kuna meie geneetiline mitmekesisus on olnud kohati suurem. Eks see aegajalt muutub, kasvab täieneb, aga ühte ühist esivanemat ma ei usu. Insest iseenesest kinnitab ja võimendab suure kiirusega mutatsioone, ometi on see pigem tupiktee.

Inimese kood on peidetud kahte heeliksisse. Kes on inimene, kust ta tuleb. Jah, ja siis on veel valikud, mutatsioonid, vahetused.. Kood ei ole kivvi raiutud. Mis ajast on kood kivist? Vanast ajast on jutte, kuidas inimene on end loomaks-taimeks muutnud. Jutud kuidas inimene on võõra näo võtnud, moondunud. Kui DNAd muuta peaks saama muuta ka ennast ja miks me ei peaks saama seda muuta? Ise, iseendas? Üks heeliks on looduse hoida, sest üksi me seda keha ei halda. Teise poole osas peaksime me saama end muuta. Mida me muuta ei saa peaks meid hoidma paigas, sellena kellena me sündisime. On muidugi legende kus inimene on muutnud end puuks ja palunud, et nii jääkski.

Antud teooriat kinnitab pisiasi, et inimesel on kaks mälu. Kehastuste mälu ja suguvõsade mälu. Minu biheeliksi teooriat on siinkohal kärbitud, nii lihtsuse kui seoses biheeliksiga. Ma ei vaidle, või vaidlen ka? Ilmselt. Näis.

*****

Sometimes I get back to beginning. Maybe until Lucy? Theres theory, that anunnakis turned Lucy, so she could work for them. Gold mining, slave. I dont know, I cant remember. We do have two memories, yet it is not to think that Lucy is First Mother, especially since our genetical difference has been even greater. Ofcourse it grows, gets better. but I dont believe in single ancestor. Insest does strengthens and boosts with great speed all the mutations, yet it is offroad.

Human code is hidden in two helixes. Who is human, where we come from? Yes, and then theres choices, mutations, switches… Code is not stonecutted. From old times we know stories where people has turned into animals-plants. Stories when people has taken others faces. If you can change your DNA, you can change yourself and why should we not? One helix is planet to hold, because we cant work out this body. Other helix should be us to hold and turn. Why cant we anymore?

This theory is supported by fact that we have two memories. Memory of our lives(this and past) and memory of our ancestors. Some says, whom Ive been talking with, its not that easy and its not connected with bihelix, tho I see connection. Do I argue? Probably. We’ll see.

Rubriigid: Nõiakunst | 2 kommentaari

Öko ja eco

Mul on üks mure. Meil kõigil on. Mure nimega energia jäävuse seadus.

Mina olen tavaline tarbija. Tavaline inimene, kes alati ostab koos toiduga ka uue kilekoti. Ok, mitte alati, oleneb eksole. Võib olla kraam mahub käekotti ära, võib olla olen planeerinud ja kasutan seljakotti, aga sellist riidest poekotti mul pole. Ma olen inimene kes ei mõtle poes, et kena papist pakend, ei tea kas helbed seal sees kõlisevad vabalt või on pakitud lisaplastikusse. Ma laon ikka plastikusse pakitud toiduaineid omale kotti. Tõsi, banaanikobara või kapsapea tarbeks ma eraldi pisikotti ei võta. Vahest miskise külmletipudi jaoks aga küll. Plastist rääkides räägitakse plastkottidest. Maailmameres on aga nr üks probleem kalavõrkudes.

Mis ei tähenda, et plastikaatkotid probleemiks pole. On-on. Plast on sul riisi ümber ja kohukese ümber ja kohupiima ümber(tõsi, kohupiimast ise kohukest aretades tuleb plastikogus kohukese peale väiksem, seda tasub silmas pidada) ja leiva ja kartulite ja hapukoore ümber. Niisiis ma ostan oma plastikaatkoti kuhu sisse ma laon plastpakendid ja vean selle plastikasti. Mille sisse teie, kes te omate riidest poekotti oma plastpakendeid sorteerite? Jah, tavaprügi käib mul ka plastkotti. Mõtetu on osta prügikotte. Tuleb odavam, aga tegelikult vahet pole, üks plast kõik. Mõni ostab biolaguneva koti oma tavaprügile ümber, aga prügimäel see ju ei lagune. Biokott on vajalik biojäätmete ümber, aga mul on kompostikast. Plastikust. Ma sorteerin prügi, see teeb mu natukene eriliseks. Paljud tavakasutajad ei sorteeri, sest need kastid on kusagil ilma otsas. Mul on siinsamas, natukene maad, veel ei hakka imelik oma pilgenitäis plastikotikesega mööda ilma jalutada. Koduriideid ei pea isegi vahetama, et viisakana inimeste sekka minna. Need kellele see kast kaugel suure tõenäosusega ei sorteeri. Siin oli ka probleem, et kast kogu aeg täis oli, siis sai vahest plastikott tavaprügisse väänatud. Ma ju maksan prügiveo eest, et millisel põhjusel peaksin ma pooltäis kasti laskma ära viia. Pärnus nad sorteerivad ka prügijaamas ja võib olla on nii neile lihtsam? Vaatavad, et mingi idioot on plasti eraldi kogunud aga pole viitsinud ära viia? Kui te nüüd kulmu kortsutate, siis mina, vabandage väga, ei vii oma prügi põõsa alla.

Üks probleem on selle plasti-pakendi sorteerimisega veel. Pakend peaks olema suhteliselt puhas. Ehk selles olev jääde ei tohiks rikkuda vähemalt teisi pakendeid. Ja siis osad inimesed sorteerimise rõõmuks pesevad neid. Puhta kraaniveega. Mis on minu meelest kuritegelik. Me ei saa kunagi tagasi seda puhast vett, ükskõik kui uhkelt seda puhastatakse. Puhta vee hind on suurem, puhta vee kogus maailmas on umbes sihuke, et meie põhjavesi ongi vedel kuld meie maapõues. Selle raiskamine ei ole seda väärt, pigem pane see räma juba tavaprügisse. Samuti lähevad tavaprügisse keemiapotsikud – shampooni, pesugeeli ja muu keemia asjad. Igaksjuhuks mainin ära.

Paljud uued “plastasjad” tehakse biolagunevast materjalist. Ma saan aru, et need võib komposti visata? Aga kui, ütleme, inimene emotsiooniajel ostab biolaguneva shampooni. Hakkab seda kasutama nädal hiljem, sest eelmises ju veel oli ja noh, emotsioon. Kui kunagi seegi pudelike tühjaks saab siis mitu inimest lajatavad selle biolaguneva pudeli tavaprügisse? Muidugi hakkab ta seal ka ilmselt kunagi lagunema ja eelistage igaljuhul biolagunevat plastile enesele.

Teine kõige kurjem saastaja on … pampersid. Miks me ei räägi hügieenisidemetest üldiselt? Teate, iga kuu, eraldi pakitud ja puha, imeva geeliga keskel? Et neid nagunii keegi ei kasuta? Tampoonid on samamoodi ükshaaval pakitud. Kilesse. Pisikilesse millest saab ruttu ruttu mikroplast. See läheb loomadesse, meie sööme mingis astmes mingi looma kes on plasti kasutand ja nii see läheb. Mingil põhjusel vaadatakse tittede suunas, kui maailma suurimad reostajad ja inimesed on hakanud kasutama korduvkasutatavaid mähkmeid. Eks tuleviku inimesed saavadki varamut avastada – koopajoonised, püramiidid, plastmähkmed. Muidugi on kõigele lahendus ja lahendus on korduvkasutatavad mähkmed, mooncup ja suures plaanis jäävad siis ainult inkontinentsuse käes vaevlejad ning voodihaiged. Neile te ei mõelnudki, eksole?

Pakendid. Kui tulla välja toiduainetööstusest siis plasti on pakendatud peaaegu kõik asjad, plastist on tehtud elektroonika, majaosad, mänguasjad, koolitarbed, pool garderoobi, jalavarjud, komeetika. Vajad süsti? üks suts ja ongi elu elatud, politsei paneb puhuma? Plastotsikut vahetatakse iga puhuja järel. Kummikindad, kõrvatikud, hambavaheharjad, hügieenitarbed-pakendid, glitter, õhupallid, kõrred, nõud, ehted on kõigest esimesed asjad mis mulle pähe tulevad mille kasutusiga on hirmus lühikene. Nõud saab muidugi papist-puidust ka osta ja kõrvatikkude-kõrte osas tuleb mingi seadus.

Ma tegelikult ei demoniseeri siin plasti. On kohti kus ta on omal kohal. Mis imest neid arvuteid ikka teha ja see kompostikast on ju ka aaaaastateks, majas olevad lülitid, kaunid kapinupud, lambikuppel, miks mitte plastist? Ja jõuamegi tagasi energiajäävuse seadusele. Kui plast kokku koguda tuleb sellest midagi teha. Teedeks, majadeks, putkadeks, jalgratasteks, lambikupliteks.

Sama suur jama on tegelikult eco eluviisi naturaalmaterjalide kasutamise osa. Vaidlete?
Kookosest asjad ja õlid. Kookosistanduste rajamiseks võetakse vihmametsa maha.
Kinoa hind on jälle nii üles aetud, et inimesed kelle traditisooniliseks toiduks on see alati olnud, ei saa seda enam endale lubada. Kasvatajad on loobunud traditsioonilisest kasvatusviisist, et tulla vastu nõudmisele ja selletõttu maa enam ei kanna nii nagu varem. Lisaks teada-tuntud lapstööjõud. Ainult meil siin maailmas mida me teame on nii, et laps käib koolis ja on raskelt tööd saand teha kui vanavanematel (vanematel) on talu ja seal tuleb käed külge panna. Indoneesias, Aasias, Aafrikas on nii, et lapsed magavad seal kus nad töötavad ja saavad selle eest sandikopikaid. Tõsi, nende sandikopikatega kannatab pere toetada, laua all magamise ja einete kulu võtab firma vast palgast maha. On kujuteldamatu, et ostes masstootmisest, odavkettidest, vahest ka mitte nii odavat kaupa(kakao, kookos) toetame me midagi nii võigast nagu inimõiguste rikkumine.

Igakord kui midagi osta võiks küsida – kus on see toodetud? Millest on see tehtud? Kuidas seda kasvatatakse? Mis on selle toote tegelik hind? Sellest ma täna ei räägi, et Eesti turul on kõik asjad raskelt ülehinnatud ning “lääne-euroopa” saast.

Ma ei räägi niisama. Mul on pakkuda paar lahendust. Hästi tillukest. Lihtsat.

Ostke Eestimaist. Mis on toodetud Eestis, Eesti toorainest. Eriti kaval on osta kohalikelt talunikelt, taluturult, kohalikelt meistritelt, käsitöölistelt, firmadelt. Muidugi on ka siin võimalik “ida-euroopa turu” effekt, kuid see on väiksem kui lääne kauba puhul.

Vältige tooraineid, kaupu, suurkette mille kauba saamisel on teada, et need on valmistatud lapstööjõupoolt.

Eelistage naturaalsetest materjalidest esemeid. Eestis siis paber, puit, pilliroog, keraamika.

Istutage iga aasta 100 puud. Soode ja metsade taastamine on ainukene võimalus kliimasoojenemise peatamiseks. Sa ei usu kliimasoojenemist? Mina ka mitte. Aga ma saan aru, et kui me siin kõik puitu-pilliroogu tarvitama kukume, siis tuleb suures plaanis seda va puitu puudu. Tegelt see ei ole raske, see on normaalne. Raielankudel olen puid istutamas näinud ainult neid kellele selle eest makstakse ja koolilapsi. Viimastele ei maksta midagi, seda nimetatakse kogemusõppeks või jumalteabmilleks. Saate aru mees-nais palga erinevusest ja selles valguses ka täiskasvanud-laps palga erinevusest?

Iga nädal ühel õhtul kui on aega tehke jalutuskäik ja korjake üles ütleme, kilekotitäis sodi. Hea oleks, kui need kes suurelt reostavad saaksid trahvi ja firmad igasuguse ettevõtluskeelu. Kuigi ma natukene mõistan neid, ma olen ka prügimäele kaupa viind, selle ise seal ära sorteerinud ja lõpuks peale ka maksnud.

Muidugi olen ma seda meelt, et Eesti PEAB saama gmo vabaks ökoriigiks kus elatakse looduse ja tehnoloogia harmoonias. Umbes nagu paljud põlisrahvad võivad oma traditsioonilisi eluviise järgida. Eestlasi, nagu ma aru olen saanud, on nõks palju selleks, et saada põlisrahva tiitlit ja kaitset.

Rubriigid: Poliitika | 2 kommentaari

Artikkel 11 ja 13 tehtigi teoks

Eelmine nädal võeti antud artiklid vastu. Lugege SIIT. Ma olen kaks päeva igale poole kirjutanud lihtsalt selle pärast, et kui suvel sellest juttu oli, siis oli kisa tähtedeni aga nüüd pole nupukestki. Delfisse ma muidugi ei kirjutanud, mingid inimesed saavad palka selle eest, et seal kirjutada. Kirjutasin, et isiklikust positsioonist aru saada. Kõigile, kes sellest midagi teadma peaks. Kaks on vastanud ja öelnud, et nad ei tegele sellega, kuigi mta saab seda sodi veel süle ja seljaga lahmida.

Ma olen tänaseks teinud oma peas mingisuguse uue lähenemise ja plaani, et mismoodi edasi. Mis tähendab, et tegelikult mul on vaja seda siin ikkagi edasi pushida. Siis saab. Mul on sellest pushimisest kopp ees. Nagu N’il sellest, et ma muudkui nokin ja nokin millegi kallal ja siis lihtsalt keegi kuseb mulle suure kaarega krae vahele. Anna või alla ja minegi otsast küürima-küürima ja mingile kellast kellani orjatööle kus iga haiguslehe peale kurjalt vaadatakse. Haigusleht aga tuleb valust valuni. Seekord siis niiviisi.

Suurim küsimus on, kellele seda vaja on ja kuidas isiklikke kulusid kontrolli all hoida? Kuidas hoida see niiviisi tulus, et ma lihtsalt sitaks tööd ei teeks selleks, et sandikopikaid saada. Teate kuidas mu raamatute-artiklite lugu on tavaliselt läinud? Raamatu kaastöö eest ei saanud ma midagi. Ja reaalselt olen ma raha saanud 1 artikli eest. Tegelikult kahe, kui viiekas ka loeb. Ehk kirjutamisega ära elamiseks peaksin ma kirjutama kogu aeg, kõigest ja igale poole. Ja see ei ole tehtav.

****

EU accepted the article 11 and 13. Read more about article 11 in here. This is the second day I write literally in everywhere. To understand where I stand, what is I have to change and do to save my work. I know it should be fine, since it is educational, but I need to proof it at someplace. I got so mad when Isand told me about since when it was a subject on summer everyone did speak about it. Now when they literally did it no note anywhere at all.

Today I took time to find new perspective to find new ways how to go on with the idea. It means I need this blog more. Then maybe it is possible? I am enough that I need to push-push-push. N is enough of the fact that I do something, I waste time on it and then it turns into dust. Maybe it is my place to go and serve and work as a slave. This time I would be most hated worker for I will take sicknesspaper in moment pains start. Theres just no point.

Biggest question about new ways is who needs it and how to control the costs? How to make it the way that I wount work my ass off to get some cents. Most of my writing stories have been free. I got money only for one article. Two, if 5 euros is a fee that counts.

Rubriigid: Töötuba | 2 kommentaari

Siilid

Kes mu instat jälgivad, teavad, et meil on see aasta siilid.

Kui suve saabudes kolisid kassid õue käima siis panime neile sinna ka süüa. Mõne aja pärast saabusid siilid. Esiti ema kahe pojaga. Egas sa toitu ära korja, eksole, las soovad. Aga peagi hakkas neid veel tulema ja lühikese ajaga võis kergesti kokku lugeda umbes kuus siili. Kellele rääkisime, leidsid kõik, et siilid on ilmselgelt ilmast otsa saanud ja see on nii tore, et meil neid ikka on. Mitte keegi neist ei tulnud oma siilile järgi. Oleks saanud omale, naabrile ja vanemate koju ka.

Tõeline liiklus algas suve teisel poolel. Esiti tuli siis taas üks noor oma lapsekesega. Too laps oli igavesti julge (nüüd ta enam pole ju laps, ses suhtes oli) jätkas söömist kui inimesed liikusid või toitu juurde valasid, ei läinud ära kui tee peal vastu tuli kuni selleni välja, et ajas end selili ja sügas kõhtu. Kõigi nähes.

Samal ajal ilmus välja ka riiukukk. Suur suur siil tuli väljaspoolt. Kassid tegid talle värava lahti. Vantsis esimese toidukausini ja hakkas pugima. Mingil korral aga keegi seal vist juba sõi, tollele läks siis kallale. Küliti kokku, nii et ragises. Üks esimestest kaksikutest muutus ka ajajooksul riiakaks. Need olid sellised kahevärvilised isendid millel oli mustri järgi kerge vahet teha. Ehk too suur arvaski et on üks kauss? Hiljem sai tollele kogematta pealegi astutud. Ma usun, et N sai rohkem viga kui siil, sest tal olid suured siiliokkaaugud jalas.See oligi mõneti kõige tobedam. Muidu jooksid nii et elu armas, aga kui raja peal kohtusime, siis vahtisid tölaki-mölaki, et küll astuma mahume. Selle pisikese ünnetuse tõttu jäi ära vähemalt kaks, sest me mõlemad muutusime hirmus ettevaatlikuks.

Minul aga juhtus nii. Siil oli trepile tulnud. Saate aru, nad tulevad trepist üles, külitavad ukse taga ja pressivad sisse. Mitte ainult suured, ka väikesed. Kuidas taeva päralt nad trepist ülesse saavad? Nimelt jätsime me esimesed kasside topsid puu alla alles ja kassidele hakkasime süüa panema hoopis trepile. Kui see üks erakordselt julge pisike välja arvata on ülejäänud pelglikud. Mingit korralikku sõbraselfit polegi saanud. Too pani ajama, esiti trepini ja siis pööras otsa ümber ning puges plastikaatkotti. Toimetan oma asjad ära ja veerand tundi hiljem külitab teine ikka kotis. Egas midagi, haaran ühest küljest kinni. Kass hüppab trepilt maha teisele poole jalgrada seda nalja uudistama, uudishimulik pea ilmub ka uksepilusse. Siil puhiseb ja hüppab aga positsiooni ei loovuta. Lõpuks lähen harja järele. Läheb tükk aega togimist enne kui too puisedes minema vaarub. Minu isiklik siilikaklus siis.

Kirsiks tordil oli see, kui üks jalutaja rääkis, et ta on näinud mitmel õhtul suve jooksul kuidas siil üle tee meie poole tüürib. Otse ja kindlalt, kavandatult ja planeeritult. Just, just. Inimesed ikka märkavad ka midagi.

Rubriigid: Seiklused | Lisa kommentaar

Announcement

Dear english readers. Thing is, for a while now I will write only in Estonian.
Lately Ive been really busy and I havent wrote in here, not because I dont have this half hour to make a post, but I dont have extra time to translate this. And this is wrong.

I had in here this extreme accident named death of washer. I wrote about it. It havent got any solution because of waiting I had to do. For a second there were chance I can just go and buy it. It wasnt a ideal thing, but still. Within a week things had changed so much we are thinking about small loan to buy just everything we need. After all, loan seems to be cheaper than credit. As you see, it changes. Eventually. That far I have no time at all.

I wanted to tell you aswell about The Project. So far I have published 3 texts. Since notimenotime situation the thing is stoped aswell, which means next text, that is ready, but that I cant just publish, because theres people that we are used to see as them is not ready. But I love and like to keep things kind of clear. To myself. The mission is huge and I cant get lost. So basically someplace after that all I start to translate again.

I know theres programs that does translate automatically. I am unsure where to get these, will they be useable only with own domen or aswell in wordpress. Google translate and instagram translates sucks. One positive thing about selftranslateing that I can explain more.

At least “eco” will be the text I do separately, for I feel and see its importance.

Hopefully you forgive me and I let youknow when I am back in track.

Rubriigid: Kirjakast | Lisa kommentaar

Kõditab

Eile liitusin erinevate facebooki gruppidega. Suures plaanis sain aru, et tavaline suhtumine on umbes selline – kui ise teed, siis järelikult on see mingi saast ja seda pole kellelegi vaja. Lõpuks ma mõtlesin, et võib olla ma tegingi selle osa valesti, et ma mujale vaatama ronisin. Normaalne oleks ju ise ehitada ja teha ja värki. Eks ma teen ka. Mõneti ongi lihtsam kui ma olen kahes grupis 20 asemel. Mul on endal ka grupp, aga antud teemaks on mul vaja ühte teemat, mitte gruppi. See nädal üritan instagrami tööle panna, filosoofia osa valmis teha ja lõpuks ka nii palju ette kirjutada kui ma jõuan. Ja kui veab siis ei hakka EL näkku panema.

Mis mind veel kõditab. Vaat, need aiad on nüüd püsti, mõned tulevad veel. Ja Prantsusmaa on juba tuuma reaktoreid välja lülitamas. San Andreas lõhub, kas Aafrika ka väriseb me väga täpselt ei tea. Liigub üks, peaks ka teine liikuma. Austraalia sõidab kindlalt ja suhteliselt suure kiirusega Indiale sisse. Ma ootan, ootan millal Antarktika purskama hakkab, millal Aafrika purskama hakkab. Millal maailm muutub. Uus energia on kohal, uus ajasti saabunud. Inimesed ümber hulluks läinud, viimast peaksin omale tihedamini meelde tuletama. 30-50 aastaga on muutus täielikult toimunud ja stabiilne aeg jätkub. Väga teistsugune aeg kui tänane.

****

Yesterday I did join with different FB groups. In big plan I realized that if I do something myself its shit and no one needs it. I started to think it was wrong from me to join in with others, instead of just doing my own group. Well, I have group. In here. Ahh well, it is easier to be in 2 groups, instead of 20. After all, I need one subject not whole group. In new week I try to put instagram to work, finish philosophy part and write as much as possible. And if I am lucky then EU wount kill me and internet in general.

Other thing that tickles me is the time we live in. We have fences up, more will come. France is starting to shut down nuclear reactors, its so hot. San Andreas is shaking, does Africa we really dont know. If one moves other one should too. At least Australia drives to India with pretty great speed. I wait the time when volcanos in Antartica will erupt, aswell in Africa. When world will be really change. New energy has been arrived, new time is here. Humans has gone mad, I should think more about this one. 30-50 years the change will be complete and life would be stable again. It will be very different world.

Rubriigid: Heietused | Lisa kommentaar

Tänasest … 1

Teate, ma kirjutasin pika loo oma loomaaiast. Ja siis see ei tundunud õige. Ometi, tänu hunnikule siilidele on mul rohkem loomi, kui ei kunagi varem. Siilid tulid seepeale kui oma loomadele sai õue süüa pandud. Ju põud ja nälg on loomad hätta jätnud ja nad otsivad inimeste juurest abi.

See on teine hullumeelne aasta. Mõneti on see suvi kuidagi erakordselt väljaminekurikkaks kujunenud. Mitte, et me ei mõelnud see aasta uut pesumasinat osta, lihtsalt see plaan polnud kohe, no nii paari kuu pärast. Samas kui see pidi katki minema siis nüüd on selleks parim aeg. Õues on soe ja suvi. Taaskord on see hea meeldetuletus, et käsitsi saab riided puhtamaks. Ja kui ka ei saa, siis loputuse osa on käsitsi kindlasti etem. Nagu, ma ei tea elus mis seisu pesu peale loputust masinas jääb. Käsitsi lihtsalt loputangi nii kaua kuni enam pesuvahendi kihti veele ei teki. Kahjuks jah, ei olnud see pesuvärk siin päris järje peal. Suvi on selles osas kapesumasina suremiseks hea, et neid riideid ei lähe eriti. Kodus ongi ju umbes, et kui postkastini on vaja minna tõmbad naabrite auks mingi ürbi üle, magamistoas, köögis, teleka ees kannatab alasti ka lebotada. Aga vaat siis tuleb öö. Hommikul ärkad kas higiloigus või on see jupp riiet sinu ja madratsi vahel sinu külge kleepunud. Kahe, äärmiselt kolme öö tagant on seda vaja vahetada ja linade väänamine ei ole just lõbus lugu.

Käsitsi pesu on ka omajagu ajakulukas. Ma pidin ja tahtsin augustis esimese testteksti avaldada. Iseenesest võiksin ja saaksin ma selle õnnetu juba homme avaldada, lihtsalt kogu projekti reaalne algus venib kusagile …. Septembris tahaks ju ometi, et kogu lugu töötaks nagu kellavärk. Punnisin esiti teha nii eesti kui inglise keeles. Swastika veel küsis, et keda huvitab. Ühel hommikul, kui olin vastavata õppegruppidega liitunud sain aru, et tõesti, keda huvitab. Keegi ei viitsiks end vaevata sellega. Samas kui ma ei pea tegema kahte teksti ja kuna mul on baas ees, siis vähemalt hetkel tundub, et kõik on võimalik.
Haha, Harry Potteri mingeid kooliasju on samuti võimalik oma jõnglastele õpetada. Kooliteemasi näed siin.

Mulle sai täna selgeks, et võrdsus tänases maailmas tähendab seda, et kõik teevad võrdselt kõiki asju. Ma olen alati mõelnud, et on soorollid, et noh, naine koristab ja mees remondib. Või, et naine kasvatab lapsed ja mees käib tööl. Noh et naine kasutab pesumasinat ja teeb süüa ja mees teab kuidas see pesumasin tööle käib ja oskab ka pannkooke teha, kui vaja peaks minema. Nagu, et naine oskab ka akutrelli kasutada, aga ta ei pea seda mitte kunagi tegelikult tegema. Aga mis ma sellest ikka. Parem väljendun siin kui mujal, sest mujal söödaks mind lõunaks. Tuleb lugeda, tuleb kursis olla, et teada kuhu see maailm teel on.

Homme tuleb töömees ja ma pole jõudnud isegi pilte tegema nagu sooviti. Selleks on mul Nana abi vaja, üksi ma sinna ronida ei söanda. Lambipirn tuleb ka ära vahetada. Loodetavasti ei hakka ta ise ronima.

*****

I did write a long story about my farm. And then it didnt felt right. Yet, thanks to the hedgehogs we did never before had as many animals as today. Hedgehogs came when we left food out for our own animals. Drought and hunger has places animals in bad position so they search help from people.

Its really a second crazy year. Its been an expensive summer. Like, we did want to buy a new washer, the need was there and has been already around year. Just, it wasnt like today, but maybe after a fev months or so. But if it had to die it is the bestes time possible. Its nice and warm summer. Its a good remainder that only with bare hands you can get clothes truly clean. Or if not, then well, with machine you will never see how much washing powder stays inside. When washing hand by hand you just rinse as long as there no washing powder marks on water anymore. Gladly one dosnt need too many clothes at summer. You only need some piece of cloth when you go to bring in the post, in bedroom, kitchen , front of the telly you can be naked. Yet, middle of the night theres this one piece of cloth that separates you from mattress that gets all swaety and need to be changed after every second night. And washing the sheets aint easy thing.

Washing with hand is pretty time consuming. I had and wanted to get my first test text out in August. True, I could and I can publish it right away, just the real start will be late. Yet I want everything to work by September. First I did estonian and english versions. Swastika asked me who cares and when I did enter into estonian homeschool group I realized how right her question were. Who cares. If I dont need to do two texts it will be so much easier. Everything is possible.
Haha, look what someone shared. Its an Harry Potter “The Hogwarts correspondence“! So cool.

Today I learned that equality in this world means that everyone does same things equally much. I believe in genders. Like woman cleans and man builds. Or that woman keeps the house and grows the children and man goes to work and brings in money. That woman uses washing machine and cooks and man knows how to use washing machine and knows how to cook, I dont know maybe pancakes in the case of Sunday morning or so. Like woman should know how to use power drill, she just wount have need for it. But I rather keep this opinion in here, for others would eat me for lunch. We will see where this world will turn to.

Handyman comes tomorrow. He needed some kind of pictures. I need Nanas help for this, I am bit of afraid to crawl there all alone. The bulb needs to be changed to. Hopefully she wount crawl there.

Rubriigid: Seiklused | 3 kommentaari