Lameda Maa teooria

Kui ma esimest korda sellest kuulsin, hakkasin ma inimese suhtes lausa kohatult käituma, kergelt mõnitama ja narrima. Kuigi ma tegelikult selline inimene ei ole …

Väga kaua, läbi erinevate religioonide ja tõekspidamiste on usutud, et Maa on lapik… Kui muidugi välja arvata Vana-Kreeka filosoofe, kellest wikipeedia andmetel, Aristoteles oli see, kes tõdes läbi Kuuvarjutuse varju, et Maa on ümmargune. Kuna Kuuvarjutuse ajal on Maa Päikesel ees, siis ei julge sellele nagu hästi vastu astudagi.. Peale suurt uskumise aega tegi Kopernikus selgeks, et me tiirleme ümber Päikese ja täna on meil NASA. Polegi nagu teemat, eks?

Mingi hetk sai aga minus võitu mõte, et ma pole elu sees kaugemal kui Saksamaa käinud ja pole seda asja oma silmaga kaeda saanud. Ma loomulikult eeldan, et NASA pildid on autentsed, kuid siiski – mis ütleb, et planeet millel me elame peab ilmtingimata olema ümmargune?

Täna on meil kana – ennevanasti oli neid rohkem ja nad olid suuremad ehk dinosaurused, kõige levinum teooria on, et nad surid välja peale seda kui Maad tabas meteoriit mille tagajärjel Maa orbiit ja kaugus Päikesest muutusid. Kui mingi nii suur meteoriit maad tabab, on võimalik, et mingi osa planeedist paisati kosmosesse või kusagile tekkis auk võib ka olla, et Maa kuju muutus. Sest oleme ausad, enamik mittegaasilisi kosmosekive on ikka nagu kivid ja vähe on ümmargusi kive.
Ma ei ole lugenud materjale kosmose mõju kohta mateeriale, mis võiks paika panna gravitatsiooniliselt ümara kuju tekkimise(kuigi see on keemiliselt kõige stabiilsem ja nt kui sula või gaasiline objekt vaakumisse panna siis jääb see hõljuma pigem ümaralt – loogiliselt, ma mõtlen?)

Kui nüüd kujutada ette, et tuli meteoriit ja pühkis tüki maast avakosmosesse, siis on igati loogiline, et planeet millel elame, ei ole ümmargune, see on nagu öeldakse – geoid. Kivi. Et asja natukene põnevamaks teha mõelge kõikidele kividele mida te elus näinud olete ja on selge, et lapikuid on ka ette tulnud.

Tulles tagasi vedeliku ja gaasi käitumisele külgetõmbejõu suhtes on selge, et vett on kõikides lohkudes ja Maad katab üsna ühtlane atmosfäär. Vesi mis “kukub” teisele äärele.. Teate, see “teine äär” on ka ikka sama Maa ju, olenemata selle kujust.
Meie Maa aga pole mingisugune raudkamakas, tegemist on pigem sellise suhteliselt pehmema vormiga planeediga, mis kokkupõrkel võib omandada hoopiski teistlaadse kuju. Siinkohal see teooria mulle isegi meeldib(meeldimine EI VÕRDU õigeks pidamisega!)

On siis planeet mille ümber on jääväli. Külje pealt vaadatuna siis sihukene:

Nõndaks ja kui see viimane pilt kokku monteerida päris esimesega on selge, et kõrgemad ja kaugemad alad on kümemad ja ekvaator mis on nö madal on soojem, sest see on lähemal Maa tuumale.

Lapsena kuulsin juttu ka sellest, et üks lendur lennanud üles Antarktika ja näinud seal hoopis teistsugust valgust ja rohelist maad(jõuame “õõnsa Maa” teooriani kus arvatakse, et Maa sisemuses keeb ka kõva elu koos dinosauruste ja hoopis teist laadi lopsaka taimestikuga) – siinjuures olen liialt laisk et ülearu kaua aega guugeldades viita, kuigi ma mäletan, et Memm näitas seda üle Antarktika lendamist mingis päris raamatu moodi raamatus. Kuhu see sai, ei teagi.
On räägitud ka, et lasermõõtmised oleksid ümara Maa korral valed – mida uued ja uued avastused pikemate ning suuremate objektide suhtes ka tõestanud on.

Et see mu soe aur nüüd ainult osoonikihti lõhkuma ja kasvuhoonegaase tekitama ei pääseks, tuleb hullu jutu lõppu ka natukene veel hullemat. Numbrid. Kõik inimesed armastavad numbreid, eriti need, kes neist midagi ei mõista. Nii on ju usaldusväärsem!

For an observer standing on the ground with h = 1.70 metres (5 ft 7 in) (average eye-level height), the horizon is at a distance of 4.7 kilometres (2.9 mi).
For an observer standing on the ground with h = 2 metres (6 ft 7 in), the horizon is at a distance of 5 kilometres (3.1 mi).
For an observer standing on a hill or tower of 100 metres (330 ft) in height, the horizon is at a distance of 36 kilometres (22 mi).
For an observer standing at the top of the Burj Khalifa (828 metres (2,717 ft) in height), the horizon is at a distance of 103 kilometres (64 mi).
For an observer atop Mount Everest (8,848 metres (29,029 ft) in altitude), the horizon is at a distance of 336 kilometres (209 mi).
Täpsemalt saate lugeda SIIT!

On tehtud ka katseid, kuulsaim:
Bedfordi kanal on 9,7km pikkune sirge jõelõik Norfolkis Inglismaal. 1838. aastal korraldas Samuel Rowbotham seal katse, mis paistis tõestavat, et maa ja vesi on tasased ja järelikult on Maa lame. Rowbothami katses jälgiti 20cm kõrgusele veepinna kohale paigaldatud pikksilmast piki kanalit eemalduvat paati. Paat, kuhu oli püsti pandud 1,5m kõrgune lipp, oleks pidanud Maa kumeruse taha kaduma. Arvestades veepinna väidetavat kumerust ja lipu ning pikksilma asumist veepinnast kõrgemal, oleks pidanud lipp olema pikksilma madalaimast võimalikust vaatekiirest vähemalt kolm meetrit allpool. Sõudja jõudis kanali lõpus oleva sillani ja oli kogu sõidu jooksul pikksilmas täielikult nähtav. Maa ei ole kera või vähemalt ei ole nii väike kerakui arvatakse.

Kogu selle loo peale tekkisid mul paar ideed. Rikkamatele ja vaesematele.
Rikkamad võiksid teha 2 ümbermaailma reisi. Mõlemad 60 laiuskraadipeal nii põhjas kui lõunas ja ära mõõta palju seda vahet siis on.
Vasemad peavad kusagilt teleskoobi laenama ja nt Tallinnast üle lahe Soome poole vaatama. Niisiis, peaks juba ju kalle olema? Sadama sildasi ometi ei tohiks näha olla. Aga vb ongi planeet suurem kui arvame. Google mapsi järgi peaks Nõva-Osmussaare nurga alt Läänemaal olema “otse tee” Rootsi saarteni. Kui palju siis ka näeb? Kuu on kaugemal ja Kuu kraatreid näeb ka koduste teleskoopidega vägagi hästi!

Nõndaks ja kui te Noobeli preemia võidate ärge siis mind ära unustage.

Advertisements
Rubriigid: Heietused. Salvesta püsiviide oma järjehoidjasse.

2 Responses to Lameda Maa teooria

  1. Matu ütles:

    Tere Haldjapiiga.

    Kas sa ihaldad osakest Noobeli preemiast, et sa jagad oma teadmisi ja tõde?

    • Haldjapiiga ütles:

      Tere Matu

      Kas tegid avastuse ära?

      Ma jagan, sest mingi eesmärk sellel blogil peab ju olema. Näiteks minu mõtete, maailmavaate ja juhtumiste kajastamine.

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

w

Connecting to %s