Maailmade toimimisest “Krabati” näitel

Krabat on läbi aegade minu üks lemmikumaid raamatuid olnud. Ma olen kasvanud, aga see on jäänud. Täna meid ümbritsevatele maailmadele mõeldes hakkasin ma lahkama Krabatis kujutatud seoseid.

Esiteks tuleb arusaada, et me kõik elame mingisugustes maailmades. Ja maailmadel on reeglid.

Krabatis kujustatakse süsteemi missuguses Meister omab maailmas suhteliselt kõrget positsiooni. Räägitakse Meistri reisist kuurvürtsi juurde, et anda nõu. Tihti peetakse sellise positsiooni omanikku juhiks, kuid Krabat paljastab meile, et ka Meister on kõigest Vaderile alluv. Vaderit peetakse aga vanatühjaks endaks. Vanatühi on aga tiitel millega on pärjatud kõiki maailmade loojaid ja juhte.

Hea on see, et meil on päris mitu maailma mille vahel valida. Mõni on alamaailm, teine kõrgem. Kõrgemas käib pidev võimuvõitlus ja on kitsam, seal on suurem osa positsioone. Alammaailmas on rohkem teenijad, maailma pisielanikud. Need korteri, pangalaenu ja kahe autoga tegelased.

Maailma läheb inimene nagu poisid jõudsid veskisse. Kuskil tuleb ju elada ja töötada, miks siis mitte veskis? Tööd oli palju aga söök oli korralik. Selles suhtes oli veski puhul tegemist eliitmaailmaga. Maailmaga mis päriselt toitis. Maailmaga, kuhu said need keda sinna sooviti. Aga ärme seda nüanssi lahka. Maailmu kuhu saab ainult kutsetega, neisse saab ainult kutsetega ja sinna trügida ei saa. See on nagu maja mis on nähtamatu.
Niisiis tundub maailm selline tore ja tubli ja töötaks ja elaks seal. Maailm annab reeglistiku mille järgi hakatakse elama. Ja maailm annab ka koha, muidugi kui kasulik ollakse. Siis saab näiteks mõne kõrgemal positsioonil oleva tegelase juurde abiliseks või sekretäriks või juhtud sellisega lihtsalt kokku. Kui maailmal puudub huvi su võimete vastu ei pruugi ta sind veel eirata. Tuled ja teenid ja jäädki igaveseks pisikest elu elama. Ja maailm toidab.

Maailma sisenedes hakkab maailm sinu eest hoolitsema. Üks suurimaid varasi mis käib koos maailmaga on suhted ja sõbrad. Muidugi kui joppab võib kohe ka positsioonile saada. Samuti annab maailm mõningase jõu erinevate maailmale sobivate eesmärkide saavutamiseks. Nüüd siis ei tohiks mõelda, et keegi hirmsasti ära kasutaks. Veskis õpetas maailm poistele maagiat. Mõni maailm õpetab maagiat, mõni teine kuidas ilus välja näha. Tähendab, egas maailm ei õpetagi, maailm tekitab inimeses huvi vastava teema vastu ja ju leidub ka maailmas mõni õpetaja või kirjeldus.

Nõndaks. Maailmade vahelise liikumisega on selline lugu. On võimalik olla erinevates maailmades korraga. Reaalselt hakkavad maailmad peksma, et siis inimene valiks kumma, sest poolikult olles teeb ta ka poolikult tööd. Maailmast saab sisse välja käia kuni ei olda maailmale võlgu või maailm ei ole inimesele võlgu. Kusjuures sellest hetkest peale, kui inimene siseneb maailma ja saab sealt esimesed hüved on juba olemas võlg ja kui maailm on inimesest huvitatud siis hoolitseb ta ise selle eest, et võlg oleks püsiv ja inimene ei saa maailmast lahkuda. Maailmast saab lahkuda kui pole võlga. Kui maailmal on väike huvi inimese vastu võib ta inimese vabaks lasta ka siis kui too reegleid rikub. Suure huvi korral võib inimest päästa kas maailma hävitamine (maailm päästab enese) või maailma valitsejaks saamine. Viimane muidugi ei päästa, aga võideldes välja juhi koha saab hakata maailma enda järgi muutma. On teooria millele mul puudub kinnitus. Et maailmast saab väljuda kui õppida maailm absoluutselt selgeks.

Krabatis jooksis Merten veskist minema… ja jõudis ikka tagasi. Lõpuks püüdis end tappa ja seegi ei õnnestunud. Sest see oli Meistri asi öelda kes elab, kes sureb. Ja siis oli veel Vader. Meister mõistis seda maailma suurepäraselt. Ta teadis kõiki seaduseid, reegleid ja võimalusi ja kasutas neid absoluutse täiusega. Aga Mesiter tahtis välja! Niisiis rääkis Vaderiga kokku ja pakkus positsiooni Krabatile. Mainis veel, et on selline rumal komme, et iga aasta peab üks surema. Meister siis pakkus, et ehk Lyschko. Poiss kes oli kogu aeg mesitrile teiste väärtegudest ette kandnud. Meister ise teadis ka, aga eks ikka on hea, kui üks kõrva siristab mis hullu veel toimub. Lyschko oli ennekõike vihatud ja hoitud üheaegselt, nüüd otsustati ta esimesena ohvriks tuua. Krabat valis võõra maailmas hea positsiooni asemele tüdruku. Võimaluse luua oma maailm. Oma maailm on alati parem.

Aga vaadake, inimestele ei meeldi ise mõelda. Tahetakse, et keegi juhiks ja otsustaks. Jumal taevas või inglid. Aga seesama maailm kus elatakse seab piirid, annab suunad, loob sidemed… Ela nagu lill. Võtad vaevaks end ilmast välja murda kuulutab maailm sulle surmaotsuse. Ja leides võimaluse püüab inimest hävitada. Ehk siis maailmade suhtes on need, kes on maailmatuks jäänud ei enamat kui kerjused. Nad elavad maailmast väljaspool, nad ei saa maailma reeglitele alludes sama stabiilseid hüvesi kui maailma elanikud. Nad ei saa tööd maailmades kes on neile kuulutanud sõja. Nad leiavad vaevalt sõpru, sest maailm ei lase oma elanikel seda inimest näha. Teda ei eksisteeri.

Või siiski. Ühe hea eksisteerimise võimaluse on siiani meile andnud rahvus. Ma ei julge seda maailmaks nimetada, sest see ei ela. Sealsed reeglid on kõikidele kes need on geneetilise pärandina endaga saanud selgelt ja üheselt mõistetavad. Ehk kui Mardisant tuleb uksetaha ja esitab enam vähem õige programmi siis saab ta selle eest nänni. Selle maailma reeglid vastavad ühtsele loogikale. Selle mustrit saab õpetada aga selle kirjutamata reegleid saab ainult tunnetada. Geneetiliselt ja kultuuriliselt sarnast ei jäeta hätta. See on suurem ja ülevam kui erinevad maailmad.

Kui mõni nüüd tahab hirmus kaval olla ja minna otsima rahamaailma. Müstilist rahapuud või lollide küla. Ei, rahamaailma ei ole olemas. On palju erinevaid maailmu mis üritavad saldosüsteemi endale allutada. Ehk nad võtavad töö ja tõstavad tasu ümber. Ka nii tekistatakse olukord kus maailm on inimesele võlgu ja seetõttu ei saa inimene uut maailma valida. Ka neid kellest tahetakse heaolu kaugele hoida ja keda ei peeta väärtuslikuks hoitakse madalamal “palgal” ja tema tööst tulenev tasu läheb kellelegi kellest maailm peab rohkemat. – mitte, et selline tegevus viisakas oleks. Liiga suure võla korral tekib olukord kus inimene hakkab tasu saama täiesti suvalistest kohtadest. Näiteks läheb metsa jalutama, komistab, kukub ja leiab rahapaja.

Miks valida oma maailm? Oma tuba, oma luba! Ise tean, ise teen, ise vastutan. Inimesi saab hoida ka heade tingimuste ja huvitava tööga. Ja lõppeks on see ju normaalne, et kõik saavad suureks võtavad naise ning loovad oma maailma.

Rubriigid: Nõiakunst. Salvesta püsiviide oma järjehoidjasse.

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.