Väikesed võitlused

Kas alustada ligidalt või kaugelt, ma ei teagi. Aga ma olen seda näinud nüüd juba päris mõnda aega.

Esiteks otsused mis võetakse vastu riigikogus on sellised millest suvaline inimene tänaval väga midagi ei teagi, ehk vaid need kes teemaga otseselt seotud on. (raamatupidajad raamatupidamisseadus, näiteks) Aga võib olla olen ma absoluutselt ainuke inimene, kes ei käi iga päev riigi teatajast uusi seadusi ja otsusi lugemas. Meil kunagi oli direktor kes meile seda ühes tunnis tutvustas. Ma muidugi ei suuda enam meenutada mis tundi ta tookord asendas.

Ja siin ma istun ja mõtlen, kui vähesed inimesed reaalselt kuulsid ja hääletasid kodanikupalga poolt? Oli küll selline küsitlus olemas! Ja ma usun see vaikitakse maha, sest ega neil selle jama jaoks ikka raha ei ole. Rahvas on vaene ja haige, ei jääda töölt koju ja viimasel neljal nädalal on iga nädal 800 uut gripijuhtumit olnud. Kaheksasada! Kuuldavasti on ka surmade statistika lahjem tegelikkusest…

On mindud õue, maha istutud, nõutud. On korjatud allkirju. Kasvõi mulle olulistel teemadel nagu Tartu Rahu piir või vähemalt selle märkimine piirilepingusse, vastavatel maaaladel tuleks korraldada ka aus rahvaküsitlus, kuigi egas Venemaal ei ole keegi aus. Aga mina olen poolearuine, sest ei taha hästi läbi saada ja nõuan Venemaa häbi ikka paberile panna.
Nüüd siis Rail Baltic. Mingi hetkeni oligi ju nagu lahmimine, et segane värk ja rahvas ei taha. Käidi streikimas, lehvitati lippe, koguti allkirju…. Lõpuks EKRE, oli vist EKRE, küsis ilusti, et miks me siis juba kõige uuemaid tehnoloogiaid ei kasuta? Ja Rail Baltic tuleb… Ka siis kui me ise selle kinni peame maksma.

Me siin vaatame kuidas Trump saab võõramaa presidendiks, ja näitame üksteise suunas näpuga ja koha peal tehakse igasugused otsused ära, sest rahvas on parasjagu riius. Ma tegelikult tahtsin siin välja tuua ameerika näite.
USAs ehitati naftajuhet Kanadast USAsse, juhe pidi läbima indiaanlaste reservuaariks kuulutatus maa ja Missouri jõe. Sügiseks pandi asi nii suure kella külge kui see füüsiliselt võimalik on. Indiaanlastele läksid vastu USA sõjaväelased. Siis läksid indiaanlastele appi veteranid. Ja siis tulid kohale looduskaitsjad. Eks viimastel huvigruppidel oli reservuaarinurgast savi, küll aga jõudis kõigile kohale, et juhe võib katki minna ja Missouri jõe koos puhta vee varudega ära mürgitada. Obama oli siis viimast aega president ja surve peale kirjutas, et juhet ei tule. Tolle ametnikud olid siis närvis, et mis luuvarrest see pauk veel tuli. Veteranid läksid koju, toetajad läksid koju, rohelised vajusid laiali ja sõjavägi läks ka näiliselt eemale. Siis sai Trump presidendiks ja teatas, et juhe tuleb. Sekundiga olid sõjaväelased kohal indiaanlaste laagreid laiali ajamas ja inimesi arreteerimas.
Siin ei ole Obama hea ja Trump halb, siin on üks mäng. Anname näiliselt järele, et siis suurem tükk hammustada.

Aga meil käivad asjad umbes samamoodi. Hunnik inimesi tuleb välja, nõuab, mitte midagi ei muutu ja ongi kõik. Kaja Kallas nimetas seda – et aga internetis saad oma arvamust avaldada, sellega teed ka poliitikat.
Väga ilmekas! Sest ma lasen kas siis streikides või kirjutades auru välja, rahunen maha, valan paar pisarat ja elan edasi. Väga kiuslik olen siis saan mõnelt ametnikult demagoogiat ja erakonnamärgistusega kommi ka.

Nüüd käisid meditsiinitöötajad riikliku lepitajaga seal mingit kaupa tegemas. Kaupa ei saanud. Nemad nõudsid kindlat ideed kuidas tervishoidu finantseerida ja neile pakuti palka juurde. Ehk loodeti, et selle aja peale on siht silme eest kadunud. Võib olla sellest ei saagi midagi aga tüübid ju hoiavad hammastega oma nõudmistest kinni ja ei anna sentimeetritki järele. (riigipoolsetele soovin meelde tuletada, et nemad on ka ülikooliharidusega!)

Mida rohkem ma vaatan ja mõtlen seda enam mulle tundub, et tegemist on plaaniga hävitada. Kodud hävitada, struktuur hävitada, kõik kuidagi kokku suruda. Ja praegu uute seadustega anti meile järele. Elage pealegi, ja inimesed ongi vait, lubatakse ju natukene elada. Aga päriselt ja kui kaua?

Missugune hetk on see hetk kus inimene on valmis surmani võitlema, sest elada ette antud reeglite järgi ei saa?

Jaa. Me oleme loogilised inimesed, me saame aru, et võidelda on mõtet ainult siis kui enamus jääb ellu. Aga kui passimine tähendab igal juhul surma?

Advertisements
Rubriigid: Poliitika. Salvesta püsiviide oma järjehoidjasse.

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.