Urbepäev ja vaikne nädal

Eile tõin urvad tuppa. Paar nädalat tagasi juba oleks tulnud… külm on õues.
Tänase päeva veetsin raamatuid lugedes, ilmselt läheb nii terve nädal, kuigi mul on homseks mingid lühemad plaanid ja linnaminek on samuti soolas.

Surnute aeg, viimse lõppemise ja täieliku alguse aeg on. Kuidagi väga enesesse vajumise aeg. Mängude ja enese proovile paneku aeg. Kiige tegemise aeg.

Kiikumine on elu, üle võlli kiikumine eluring, aastaring, maagiline siin- ja sealpoolsuses olemine. Ja, et oleks kuhu minna on munad – mida rohkem ja ilusamad seda uhkem, aga keha peab puhas olema – mürkidest vaba, siis on kergem.

Ega see ongi üks paras nõidumise aeg. Ehk on aeg enesele meelde tuletada, et ilma põhjuseta, ilma soodsate energiate ja maagilise plaanita pole mõtet. Vaikne nädal on selleks mõtteks suurepärane aeg.

Rubriigid: Heietused. Salvesta püsiviide oma järjehoidjasse.

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.