Vetevanapäev

Vetevanapäev

Ma ei teadnud selle olemasolust, lugesin sellest Sassi raamatust.

Meil seal mere ääres ma otseselt päev ei mäleta, ju neid ikka peeti ka. Mis päeval mõlemad vanad võrku kudusid ja… kas see siis oligi seotud või mitte?

Vanasti oli nõnda, et elati aastaaegade liikumises tähtpäevast tähtpäevani, neid ei toodud esile, vähemalt meil mitte või ma ei mäleta. Rohkem nagu tuli see päev kui tehti sellele päevale iseloomulikke asju, lisaks siis ilma, kuu, päeva ja muu seis mis päeva liikumist mõjutasid. Niiviisi saan ma ju aru küll kuidas need asjad liiguvad.

Kui püük oli ja ilm kehvemaks kiskus või juba õhtul mindi läksid naised ikka randa merele kõrvetatud viina või õlut valama. Ikka oli nii, et küttimise perioodil ei nimetatud kütitavat tema õige nimega. Ehk Vetevanale piisab.

Tänases pidasime pisikese pikniku allikate lähedal. Metshaldjad olid kindlasti kohal, naksus teine, et vähe polnud. Isegi tuult polnud selle jagu olla. Ja säärane tagasi minek – ma tulen su juurde ja vestlen sinuga, veedan aega sinuga. Ma austan ja hoian sind ja see teadmine, tegu ise juba loob suhted tagasi haldjarahvaga.

Eestimaa võiks ja saaks olla laulev Maavald, liialt palju on aga neid kes seda ei taha

Rubriigid: Heietused. Salvesta püsiviide oma järjehoidjasse.

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.