Vete vägi

Vete vägi

Minu veepäeva puhul sadas päev otsa vihma. Vesi voolas alla ja pesi puhtaks maailma, tilkus räästast ja vulises ojadena porilompidesse.

Mul oli tänaseks üks väikene plaan, eksperiment, kui nii võib öelda, mis siiski elutu kraaniveega ei õnnestunud. Muud veekogud on aga omajagu kaugel, nii läks see tegelikult veidi teisiti.

Jõud mis lasid vetel voolata jahutasid kuumava keha, käskisid seisatada ja kuulata.

Millal viimati olin ma vabatahtlikult vihmaga õue läinud tegema mittemidagit? Egas ma tänagi päris nii… kuid kunagi ammu ma ju käisin. Läksin aga hommikul metsa ja siis kunagi tulin tagasi. Läbimärjana. Ja seegi oli tegemine, eks ma siis olun tihedamini haige ka. Mingi aeg ma püüdsin ka, et olenemata ilmast iga päev jalutama, aga siis jäi aega väheseks muuks. See lõputu sund midagi teha. See lõputu sund mahtuda ühiskonda. See lõputu sund olla vastavuses.
Ehk suutis vihm seda maha pesta, seda sundi, sest mis on suurel ilmal minust? Mis on ühiskonnal minust? Minu soov olla vastavuses pole mulle kasulik

Rubriigid: Heietused. Salvesta püsiviide oma järjehoidjasse.

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.