Kui sul on plaan ja see ikka ei lähe

Tänane reis naaberkülasse Setu-emanda juurde häälestasid mu paika.
Teemad olid muidugi muud – populaarsemad nagu koroona mäng ja maailma debiilsus. Sellele eelnes eilne 10km matka. Mudas ja vees loomulikult. Vaat, nii palju passimist oli vaja selleks, et aru saada.

Kui eelmine kuu veel asjad liikusid, siis eilne hommik tõi kapitaalse piduri.
Esiteks saadeti juba eelmine nädal välja teade võimalikust kooli lõpetamisest. Väga kena, kuni ma aru sain, et viimase konsultatsiooni ja eksami vahel on nädal, st 4 päeva praktikaks. Noh, kui töötukassa teenused ikka hakkavad. Uurisin, et mismoodi sain vastuseks, et teistel on praktika enamasti tehtud. Töötukassa järgi sai aga praktikat teha koolitavas firmas ja ajal mil teenused toimisid, ehk mitte siis kui riik oli lukus. Niisiis on mul 4 päeva (sellest piisaks) kui antakse ja kui ei anta olen raisanud 9 kuud oma elust, sest ükskõik kui hea mu lõputöö on sellest ei piisa aga mitte midagi ei saa teha ka selleks, et piisaks… fuck it. Ma kolisin siia ainult selleks, et saaksin kooli ära lõpetada. Ma olen mingeid asju passinud selleks, et seda paberit saada, millest isegi ei piisaks.

Teine lugu on Instagrami sulgemine. Et kontol toimus nende arust vale tegevus (häkiti? Kaevati?) Ja siis süüdistati muidugi “violating of term of use”. Ma olen sinna suht palju aega pühendanud. Kuigi täitsin kõik kirjakesed ja lehekesed siis ma isegi ei tea kas seda tagasi soovin. Mingem edasi.

See viib aga “reis ümber maailma” lugudeni mis on kuivad ja igavad. Kunagi kirjutasin päeviku vormis reisijutukesi ühes blogis. Jõudsingi vist Poolaga ühele poole kui pooleli jätsin ja ära kustutasin, ometi olid need kohati sellised ägedad lood missuguseid nüüd tahaks edasi vorpida. Siis oli maailm ju veel vaba, võis ise minna ja katsuda.

Kui kõik taandub päeva lõpuks süsteemi soovide täitmiseks siis seda võime nimetada rahakammitsaiks. Raha kammitseb koju muretsema, mingeid imelikke liigutusi tegema. On masendav mismoodi toimub mässimine, mismoodi press. Ma olen mõelnud – kui ma annan välja raamatu – olen ma siis piisav? Aga 2, 3, 15?

Kellele su raamatuid vaja on? Kellele nägemust maagiast? Kellele sind ennastki? …
Edaspidi kirjutan ainult muinasjutte.

Naiste tegemistest ei räägi, sest mehed loevad ju ka, seda ei saa keelata. Räägin hoopis sellest, et ma panin selle aasta kalendri kokku. Kuu faasis on vahe sees, sest alustasin lugemist ennast valesti, aga see pole suur. Küsimus on selles, et ma sain süsteemist aru ja pmst ka sellest kuidas lugeda.

Rubriigid: Heietused. Salvesta püsiviide oma järjehoidjasse.

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.