Tavakas

Rahe-päeva, maski päeva heietused olid meditsiinilised. Seitse tundi telefoni otsas ja mu kõrvad jooksid… igate pidi, ilmselt tilgub ka aju.

Mina pole see nõid, kes oskaks ravida,küll aga tean ma paari trikki ja ilmselt Baltimaade parimat diagnostikut. Niisiis olen ma hommiku otsa tegelenud vahendamisega. Õhtul tegin paar isiklikku kõne ka. Ikka teemal koroona. Mitmed haiglad lasevad päeva pealt lahti neid kellest lahti soovitakse saada kuna nad on vaktsineerimata. See on hirmutav, sest tänaseks on kõigil selge, et vaktsiin tekitab osalise kaitse ja vaktsineeritud võib haigestuda ning samamoodi haigust edasi kanda. Kuidas on vakrsineerimata ohtlikum vaktsineeritust?Aga tüsistustega ei tegele keegi. Eesti meditsiin on juba kokku kukkunud.

Õhtul hakkasin otsima instagrami kadunud sõpru. Juveeli numbri leidsin netist, Poolaka aadress on olemas, Orioni leidsin ka interneeduse sügavustest.

Reedese hommiku veetsin kõike vajalikku tehes, et nädalavahetus jääks naiste ja naiselikkuse päralt. Miks ka mitte. Ostsin omale isegi uue öösärgi ja sain kodus aru, et nüüd on kõik mu kolm öösärki punased. Peaks ikka tolle sinise ka ära tooma. Seal oli kolm veel – kole sinine, kallis must ja vanaemade lilleline-pitsiline. Sinine, küll kole, oleks vähemalt teistsugune, mitte punane.

Reisiblogiga on see teema, et ma ei tee uut blogi. Kuna ma kaotasin IGs kõik mis olin Uurali rahvastest kirjutanud, siis ma natukene nagu sooviksin seda taastada. Reisiblogi on päris hea võimalus. Seda siis Juurteveimevakk.wordpress.com lehel.
Kaalun täiega ka auhindu aga see oleks oma tegevusele räigelt peale maksmine ja ma tegelt ei saa seda endale lubada. Sealsamas olen ma kõike nii kaua tasuta teinud, et vb olekski nüüd aeg peale ka maksta – why hell not. Nõgest ja karulauku olla kõik kohad täis ning normaalsed inimesed magavad nagunii alasti ja sukkpükse ei kanna.

Pikad vestlused on viinud aga arutluseni – kuidas on, et mõned eelnevad elud meid enam mõjutavad kui teised? Noh, et eelmine on ajas nii lähedal, et tänane on justkui selle jätk aga nt mul on mõned palju vanemad elud. Ühe nime järgi mind isegi tuntakse, äragi tuntakse ja see on pisut hirmutav, veidi nagu minevikutaak, teisi jälle suur võimalus, ära tuntav muster mille järgi näha ennast eraldi ajupesust, ühiskonnast, sõpradest, normidest, vanematest, kasvatusest….
Ehk on nii, et kui kehastume, kehastume ju mingite osadega ja nende elude isiksuse osad, omadused, oskused võivad juhtumisi need olla mis välja on tulnud. Üle oma varju ikka ei hüppa

Rubriigid: Heietused. Salvesta püsiviide oma järjehoidjasse.

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.